Ungari välisministri Péter Szijjártó hinnangul ei ole Euroopa Liit suutnud oma lõunapiiridel vallandunud rändekriisiga toime tulla.
“Ma ütlen, et Euroopa Liit on rändekriisiga väga halvasti toime tulnud,” tunnistas Tallinnas visiidil viibiv Szijjártó neljapäeval.
“Esiteks on Euroopa institutsioonid olnud silmakirjalikud. Nad on rääkinud põgenikekriisist, mis ei ole tõsi. See on massi-immigratsioon, sest väga suur osa immigrantidest on majandusmigrandid,” rääkis Ungari välisminister.
“Sest kui sa oled Horvaatias ja soovid edasi liikuda Sloveeniasse või Sloveeniast edasi Austriasse, siis sa ei saa olla põgenik, sest sinu elu ei ole ju enam ohus ei Horvaatias, Sloveenias ega Ungaris,” leidis Szijjártó.
Tema hinnangul ei liigu immigrandid Lääne-Balkani riikide kaudu kulgevat marsruuti mööda põhja poole mitte seetõttu, et nende elu on ohus, vaid selle tõttu, et nad otsivad majanduslikus mõttes paremat elu ning seetõttu tahavad elada Saksamaal.
“See on põhjus. Ja ma arvan, et selles olukorras oleksid pidanud Euroopa Liit ja liikmesriigid tegema märksa rohkem, et täita kõiki Euroopa reegleid, kaitsta Euroopat ja hoida ära massi-immigratsiooni kriisi halvad mõjud,” ütles Ungari välisminister.
Szijjártó kritiseeris ka Euroopa Komisjoni algatusel riikide vahel kokku lepitud kohustuslikke kvoote 120 000 pagulase laialijagamiseks.
“Pean ütlema, et see otsus on täiesti terve mõistuse vastane, kuna puudutab 120 000 põgeniku ümberpaigutamist, aga juba selle arutamise ajal oli Euroopasse saabunud märksa rohkem kui 120 000 inimest,” rääkis Szijjártó.
“Lisaks sellele, et see on terve mõistuse vastu, on seda ka võimatu ellu rakendada, kuna ei ole selgust, kuidas hoida ära teisene migratsioon,” märkis Ungari välisminister. Samuti ei ole loodud riikides, kuhu põgenikud esmalt saabuvad, registreerimispunkte (hotspot), kust oleks teistel riikidel võimalik pagulasi ümberpaigutamiseks võtta.
“Seega on see täiesti mõistusevastane ja ebamõistlik otsus. Euroopa institutsioonid peaksid leidma tõelised lahendused, mitte tegema selliseid etendusi ilma sisulise mõtteta,” leidis Szijjártó.
Szijjártó kaitses ka Ungari otsust oma lõunapiir Balkanilt põhja poole suunduvate immigrantide voo peatamiseks sulgeda.
“Tegelikult oleme me ainus riik Euroopa Liidus, mis täidab kõiki Schengeni regulatsioone. Schengeni regulatsioonid panevad riikidele väga selge vastutuse. Kui riigil on Schengeni välispiir – nagu ka Eestil ja Ungaril on – siis tuleb kindlustada, et seda piiri ületatakse ainult seaduslikes piiriületuspunktides. Seepärast pidime me sulgema oma “rohelise piiri”, kuna meile tekkis surve, kus päevas ületas piiri 3000 – 10 000 ebaseaduslikku immigranti. Meil oli vaja püstitada füüsilised tõkked. Ja seda me ka tegime,” rääkis Ungari valitsuse liige.
“See ei olnud radikaalne lahendus, vaid see oli lahendus, mis on kooskõlas kõikide Euroopa regulatsioonidega. Meil on kahju ja me oleme väga kurvad, et kui järgid EL-i regulatsioone, siis saad selle eest karmilt kritiseerida,” lisas Ungari välisminister, viidates tema riigi suunas tehtud kriitikale seoses piiritõkete püstitamisega.
Szijjártó tunnistas ka Kreeka rasket olukorda, kes ei ole suutnud Türgi kaudu saabuvaid põgenikevooge peatada.
“On selge, et Kreeka ei ole suuteline seda tegema, kuna see polegi ühele liikmesriigile jõukohane. Seepärast me olemegi pakkunud välja luua ühine Euroopa Liidu jõud, mis pannakse kokku, et kaitsta Kreeka lõunapiiri. Aga eri põhjustel pole seda ettepanekut seni kuulda võetud,” märkis Szijjártó.
Ungari välisminister saabus Eestisse visiidile kolmapäeval. Kahepäevase külaskäigu raames kohtub ta Eesti peaministri, välisministri, riigikogu liikmete ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esindajatega. Lisaks osaleb Szijjártó neljapäeval inimõiguste aastakonverentsil ning külastab ka e-Eesti esitluskeskust.
UU / BNS
Foto: Mstyslav Chernov