Siin on „pärlid“ praeguse valitsuse kõigilt 14-lt ministrilt erinevatel Eesti elu tuksi keeranud või keeravatel teemadel.
Lihtsalt loe ja hoia ahastusest peast kinni. Ent sellega eesti rahvas ka piirdub. Või noh, kirub saunalaval, kõrtsipingil või poesabas. Küsitlusi uskudes isegi toetab iga kolmas maalane praeguseid valitsuserakondi.
Aga päriselt, kui kaua me laseme nii rahulikult kõrvalt vaadates oma riiki päev-päevalt sel kambal hävitada? Aeg on ärgata! Kas mäletate, kuidas kätest kinni hoides hüüda lauldes vabaduse järele? Ammu ei oleks palju meie väikesel rahval nõuda valitsevalt eliidilt elamisväärset elu või tegelikult seesuguse valitsuse lahkumist.
Aga lugegem ise. See kõik on vaid murdosa kogu “kullafondist”.
Massilist sisserännet toetav majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) tahab sisserändekvooti kolmekordistada: „Kui meil täna on kvalifitseeritud välistööjõu kvoot 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1300 inimest, siis näiteks tulevikus, tavaolukorras, võiks seda kvooti kahekordistada. Ehk siis 1300 asemel 2600 inimese juurde. Kui majanduskasv on rohkem kui 2 protsenti ja nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele kasvab, võiks kvooti veelgi tõsta, 0,3 protsendi ehk 3900 inimeseni.“
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) sellest, et turumajanduse aeg on läbi ehk leninlik majanduskorraldus ehk sotsialism tuleb tagasi tuua: „Need ajad, kus me ütleme, et turg ise paneb kõik paika ja kõik juhtub iseenesest, need ajad on läbi. See on ka elav tõestus sellele, et valitsus peab reageerima, valitsus peab tegema ja mõnes mõttes valitsus neid majandusarenguid peab suunama.”
Kliimaminister Yoko Alender (Reformierakond) loodab maapõue segi pöörates ja põhjavee kadumisega riskides fosforiidiga riigile sadu miljoneid kühveldada ja kohalikel rahaga suu kinni toppida: „Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.“
Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) räägib, et rahvas viriseb liiga palju kõrgete hindade üle, et söögu parem konserve ja olgu vait: „Pean tunnistama, et mul on praegu konserve, mis ostsin siis, kui Putin alustas oma energiasõda. Juba enne sissetungi. Vaatasingi odavamaid hindu ja ostsingi päris reaalselt, sest ma ei teadnud täpselt kui sügavale need tarneraskused ja asjad minna saavad. Nüüd ma reaalselt söön neid ja olen väga rahul. See tuli mulle vähemalt kolmandiku võrra odavam.“
Terviseminister Riina Sikkut (SDE) räägib, et arsti visiiditasu tõuseb 20 eurole ja tõstetakse ka haigla voodipäeva- ning retseptitasu: „Meil on tervisesse raha juurde vaja, sest me ei suuda pakkuda piisavalt; praegu on poliitiline otsus, et me prioritiseerime laskemoona.“
Kord infantiilse suunamudija välisvisiidile kaasa võtnud, siis abikaasa ÜRO peaassambleele vedanud ning oma veiderdamisega Gruusias ja soolodega mujal silma paistnud välisminister Margus Tshakna (Eesti 200) paneb diplomaadid ahastusest õhku ahmima ja silmi peitma, aga ajab seejuures puhast kelbast: „Ja ma ütlen ka televaatajatele hästi rahulikult, ükspuha, mida ütlevad Eesti nii-öelda eksperdid, et meie suhted Ameerika Ühendriikidega on väga head. Meie suhted meie liitlastega on väga head. Ja meist peetakse lugu seetõttu, et me ajame väga selget poliitikat, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel.“
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) rääkis, et Eestis, kus oli mullu aegade madalaim sündimus, on vanemahüvitise lagi, milleks on kolmekordne Eesti keskmine palk, liiga kõrge ja seda tuleb alandada, samuti et võimalus lapsega poolteist aastat kodus olla on ühiskonnale üsna kulukas: „Eesti on ilmselt ainukene riik maailmas, kus lapse ühel vanemal on võimalik olla poolteist aastat kodus, et väikelast kasvatada.“
Peaminister Kristen Michal (Reformierkond) kritiseeris teravalt konjunktuuriinstituudi direktori Peeter Raudsepa väiteid Eesti elukalliduse kohta ning süüdistas teda majanduses ebakindluse tekitamises ja pareerib, kuidas jõuab: „Kui me ise ennast üles kütame, räägime seda turgu ja majandust väiksemaks, elu ebakindlamaks, siis küllap see ka saabub. Turgu väiksemaks rääkida, majanduses ebakindlust tekitada ei saa olla eesmärk. Konjunktuuri instituudi juhataja või direktor, mis iganes ta ametinimetus on, andis teada, et me oleme kohe Euroopa viie kallima riigi hulgas. Faktid siiski näitavad, et Euroopa majandusruumis oleme viieteistkümnendad ja Euroopa Liidus kaheteistkümnendad.“
Kultuuriminister Heidy Purga (Reformierakond) leiab teatritöötajate piketi peale, et pole neil kultuuriinimeste palkadel häda midagi: „Statistika näitab, et 2024. aastal kõikide riigilt palka saavate kultuuritöötajate – neid on 3633 inimest – mediaanpalk on 1650 eurot. Kultuuritöötajate, kellel on kõrgharidus ja keda on 2450 inimest, mediaanpalk on 1680, riigi mediaan on 1641. Ehk siis riigilt palka saavad kultuuritöötajad ei ela väga-väga palju kehvemini Eesti keskmisest“
Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) õpetajate palganõudmistest nende streigi valguses: „Täna õpetajatel pole selget alust midagi nõuda.“
Kaitseminister Hanno Pevkur sattus kaitsepolitsei uurimise alla, kui kahtlustati, et ta avaldas oma intervjuus Vikerraadiole riigisaladuse: „Mina tean seda, et ma ei ole üheski intervjuus ühtegi punast dokumenti või riigisaladust avaldanud. Ma nii palju tean, jah, et midagi on uuritud.“
Samal ajal kui ühe suupoolega räägitakse vajadusest niinimetatud kliimavõitluses vähendada erasõidukite osakaalu liikluses, põrutades selleks otsa ka automaksud, tehakse teise käega üks-null ühistranspordile. Nüüd on selge, et ühistranspordi piletihinnad tõusevad ja liine vähendatakse. Regionaal- ja põllumajanduseminister Piret Hartman (SDE) on nõutu ja jõuetu, sõnastades ja kehastades tegelikult tervet seda valitsust: „Me olemegi väga keerulises olukorras.“
Uue valitsusliidu taristuministriks tõusnud Vladimir Svet (SDE) on varem kahelnud Krimmi Ukrainale kuuluvuses. Keskerakonnast sotside ridadesse üle hüpanud Svet andis mõista, et mees annab sõna, mees võtab sõna: „Kaheti mõistetavate sõnumite aeg on ammu möödas.“
Ja lõpetuseks justiits- ja digiminister Liisa Ly Pakosta (Eesti 200) surematu lause „Esimeses stuudios“, mis võtab vastu kogu tema(suguste) mõttemaailma: “Isa on alles ja isa on mees, ema on alles ja ema on mees.”