Jürgenligilik väide, et eestlased pole kunagi nii hästi elanud kui praegu, muutub üha enam mustaks huumoriks.
Eurostati avaldatud toidu, jookide ja tubaka jaemüügiandmete järgi kukkus Eesti Euroopa Liidu riikide seas tänavuse ja mulluse septembrikuu võrdluses viimaseks, vähem ja odavama toidukraami ostmist kinnitavad ka toidupoeketid.
25-st ELi riigist, mille kohta on andmed kättesaadavad, registreeriti müügimahu kasv 15 riigis. Kõige rohkem kasvas kaupade ost Küprosel (10,4 protsenti), teistes riikides mõni protsent. Müügimaht langes kõige rohkem Eestis – 4,8 protsenti.
“Maksu- ja hinnatõusude tõttu ei jaksa meie inimesed enam senises koguses toitu osta, oleme taas ühe musta edetabeli tipus,” kommenteeris Eurostati tabelit Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. “Toidu ostmisel allahindluste jahtimine ja toodete asendamine odavamate alternatiividega on juba aastaid kestev igapäevane võte kulude kokkuhoiuks.”
Möödunud kevadel avaldas Rimi enda tellitud ja Norstati läbi viidud uuringu tulemused, mille kohaselt on oranži kleebisega ehk peagi lõppeva säilivusajaga tooteid viimase aastaga ostnud ligi 45 protsenti Eesti elanikest. Allahindluste jahtimist, odavamate toodete valimist ja ökokaubast järjest enam loobumist just rahapuudusel on oma klientide seas täheldanud ka mitmed teised poeketid.
Eesti konjunktuuriinstituudi arvutatav toidukorv kallines aastases võrdluses (septembrikuude omas) peaaegu kümme protsenti. “Toidukaupade jaemüügimahu langus kestab meil 2022. aasta teisest kvartalist alates – juba kolm ja pool aastat!” märkis Raudsepp. “See tendents on väga murettekitav ja näitab selgelt meie inimeste ostuvõime langust. Väited, nagu eestlased pole kunagi nii hästi elanud, ei vasta tõele. SKT elaniku kohta ostujõu pariteedis on olnud meil langev juba aastaid, oleme Leedu endast mööda lasknud ja Läti oluliselt lähemale.”
Kõik naaberriigid on tema sõnul otsinud leevendust hindade tõusule ja püüdnud parandada inimeste kindlustunnet ja toimetulekut, kehtestades toiduainetele erandeid käibemaksumäära osas ja jagades maksukoormust pankadega nn pangamaksu kehtestades. “Meil on internetikasiinodele maksulangetuse andmine ja samal ajal toidu käibemaksumäära erandi arutamisest keeldumine ennekõike küüniline oma rahva suhtes,” hindas Raudsepp. “Näiteks Läti plaan oli vastupidine – langetada käibemaksu määra toiduainetel ja tõsta makse pahedelt.”
Norstati poolt oktoobri lõpus läbi viidud uuringu kohaselt oli 64 protsenti inimestest täiesti nõus või pigem nõus, et kui toidukaupade käibemaksu langetataks, jõuaks see hinnalangetusena tarbijateni. (BNS, Postimees)
