EKRE on Eestis tuntud erakonnana, kes erinevalt Reformierakonnast langetaks makse ja aktsiise ning esitab selleks pidevalt eelnõusid – võimuliit aga läheb teed, millel ta on varemgi endale jalga lasknud ehk suunab raha Lätti.
BNS teatab: “Neljapäeval esitasid viis Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori erialaliitu valitsusele ühispöördumise, milles tehakse ettepanek hinnata viivitamata diislikütuse aktsiisi ajutist langetamist Euroopa Liidu miinimumtasemele, sealjuures arveatades võimalusega, et vastupidisel korral viivad transpordiettevõtted oma sõidukite tankimise üle peagi odavama kütusega Lätti.
Pöördumises tuuakse esile, et neljapäeval võttis Läti Seim vastu otsuse langetada diislikütuse aktsiis 1. oktoobrist aasta lõpuni 330 euroni 1000 liitri kohta. Eestis on aktsiisimäär 428 eurot. Aktsiisimäärade erinevus on seega 9,8 senti liitri kohta enne käibemaksu.
Rahandusministeerium on rõhutanud aktsiisilangetusega kaasnevat mõju riigieelarvele. Kuid sama tõsiselt tuleb allakirjutanute kinnitusel hinnata ka seda, kui palju läheb riigile maksma tankimise Eestist väljaviimine.
“Rahvusvahelises veonduses mõjutab kütuse hinnavahe otseselt tankimisotsuseid. Vedajatel on erinevad rahvusvahelised tankimiskaardid ning logistikajuht annab veokijuhile täpse juhise, kus konkreetsel päeval tankida. Kui marsruudile jäävas Läti tanklas on kütus soodsam, ostetakse see sealt. Iga Eestist välja liikunud tankimisliitri puhul jääb aga Eestil sellelt liitrilt aktsiisitulu saamata,” seisab pöördumises.
Seetõttu tuleb allakirjutanute hinnangul kõrvutada kahte võimalikku stsenaariumi: madalam aktsiisimäär ning selle mõju Eestis säilivale tankimismahule ja maksulaekumisele; kõrgem aktsiisimäär ning võimalik tankimise ja sellega seotud maksutulu liikumine välismaale.
Kõrgem maksumäär ei tähenda automaatselt suuremat maksulaekumist – lõpptulemus sõltub sellest, kuidas aktsiiside erinevus mõjutab tankimismahtude vähenemist Eestis, leiavad allakirjutanud. “Tegevusetuse võimalik hind on seejuures kahekordne: osa tankimisest ja maksutulust võib liikuda Lätti, samal ajal kui Eestis tankivate ettevõtete kulubaas jääb kõrgeks. See kulusurve kandub omakorda edasi kaupade ja teenuste hindadesse,” seisab pöördumises.
Transpordi-, logistika- ja kütusesektori erialaliidud rõhutavad, et valitsus peab kaitsma nii maksutulu kui ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Selleks tuleb aktsiisilangetuse eelarvemõju kõrval ausalt välja arvutada ka tegevusetuse hind.Käed rüpes maksutulude punaseid tagatulesid vaadata ei ole vastutustundlik eelarvepoliitika,” rõhutavad allakirjutanud, paludes valitsusel hinnata ka bensiiniaktsiisi ajutist langetamist, et leevendada energiakriisi mõju.
Ühispöördumisega on liitunud Eesti Transpordikütuse Ühing, Eesti Maanteetranspordi Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ja PROLOG – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing.”