Esmaspäeval menetleti Riigikogus EKRE fraktsiooni poolt justiitsminister Liisa Pakostale esitatud arupärimist Tallinna Pärnu mnt 7 ajaloolise kohtumaja võõrandamise kavatsuse kohta, mille vastu on kogu kohtunikepere.
Arupärimise esitas saadik Anti Poolamets: “Tahan kõigepealt esitleda meie arupärimist. Nimelt plaanivad Justiits- ja Digiministeerium ning Riigi Kinnisvara AS lõpetada Eesti vanima, esinduslikuima ja seejuures hästi, nõuetekohaselt toimiva, väga hästi ligipääsetava kohtumaja aadressiga Pärnu maantee 7 kohtuna kasutamise. Praegu tegutsevad hoones Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus ja Riigikohtu Tallinna esindus. Hoone on spetsiaalselt kohtuks ehitatud juba 1893. aastal ning samas kaasajastatud.
Praegu puudub selge analüüs, mis viitaks, et väidetav uue IT-maja rajamine, millest on kuulda olnud, kohtute kolimine kokku Lubja tänavale ja seesugused plaanid, mille kohta me soovime täpsemalt ministri ülevaadet, kas selle taustal on ka adekvaatne analüüs. Muuseas on sellele plaanile oma vastuseisu näidanud ka kohtute haldamise nõukoda. Nimelt, 12. detsembri 2025. aasta koosolekul väljendati selgelt: kohtute haldamise nõukoda leiab, et majast loobumise põhjendused ei kaalu üles ministri toodud argumente.
Nii et meil ongi teile kaheksa küsimust, üheksa saadiku on allkirjastatud. Ennekõike me tahame teada, miks nii väärtuslikust hoonest loobutakse ja kui tõsiselt kannatab ka ühe ajaloolise institutsiooni väärikus. Meil nii pika ajalooga institutsioone ühes hoones just palju ei ole. Toome siin näiteks Riigikogu – kuluks ära teie arvamus, kas äkki peaks siia majja ka mõne hotelli või IT-maja tegema. Meie nii ei arva.
Ja tahaksin rõhutada veel seda, et samal seisukohal on olnud 101 kohtu töötajat, kes on oma allkirjaga väljendanud vastumeelsust Pärnu maantee 7 võõrandamise suhtes. Nemadki leiavad, et tegu on ajaloolis-kultuurilise maamärgiga, mis moodustab olulise osa meie linnapildist, õiguskultuurist ja ka Eesti riiklikust identiteedist.”
Liisa Pakosta õigustas oma kavatsust igati.
Anti Poolamets võttis sõna ka arupärimise lõppedes: “Väga hea, et me need küsimused praegu välja tõime. Tegelikult käisid asjad küll vägagi sedamoodi, et info avalikkuseni tilkus. Nüüd me saime mõnevõrragi targemaks. Ma siiralt loodan, et mõned väited peavad siin ka vett, et see müük ei tule kuidagi ootamatult, vaid selleni läheb ikkagi loodetavasti mõnevõrra aega, et need argumendid saaksid settida. Ja veelgi rohkem ma loodan, et vahepeal vahetub valitsus.
No eks teie plaanid on sellised nagu ikka: hurraa-optimistlikud, eksperimentaalsed või siis kuidagi lusti pärast tehtud, et tõestada, et meil on väga kõva käega minister. Aga vaat pärast selgub, et sellest tööst ei olnud mitte mingit kasu, pigem kahju. Vaatame nüüd Tartu vangla saagat, sellel pikalt ei jõua peatuda, aga rumalamat plaani siin just meie justiitsajaloost annab üldse otsida. Ja mis on selle Tartu vangla plaani juures huvitav, on see, et kogu aeg tuleb infot juurde, mis tegelikult tõestab, et asi on veel hullem, kui me oleme siiani kohati käsitlenud. Muide, vanglate loo lõpuks on see, et Soome sai teada rohkem, et Eestis ikkagi on neid vanglakohti ja pakub Eesti vange kodumaale tagasi.
Ühel päeval ehk meil ikkagi on vaja ka esinduslikke kohtuid ja kas üldse on õige, et meil nii suures mahus toimub kirjalik menetlus, et meil nii vähe toimub näost näkku kohtuistungeid? Võib-olla peaks liikuma mõnevõrra tagasi selle liigse kirjaliku menetluse kasutamise juurest tavalisema, suulisema ja näost näkku kohtupidamise juurde.
Siin oli palju juttu institutsionaalsest väärikusest. Väga oluline on siinkohal asukoht. Nii nagu Toompea ümber käis kunagi ikkagi selline teema, et see on eestlastele oluline rahvuslik sümbol, see on meile oluline koht, mis siis, et vahepeal on siia ordu ehitanud oma lossi, eestlased pidid tagasi saama oma ajaloolise linnuse asukoha, oma auväärse paiga. Sama kehtib ju ka kohtute kohta. Kui me vaatame Tartut, siis tegelikult on päris kahju, et ringkonnakohus nüüd ümber liigutati.
Vaatame veel teie pingutusi. Regionaalpoliitiliselt äärmiselt kahjulik suund kaotada ära Jõhvi kohtumaja oli väga kahjulik. Õnneks on sellest seekord üle saadud. Loodame, et sellist kahju ei suuda järgmised tekitada. Aga samas, Jõhvi kohtumaja võit ju alles saavutati ja nüüd oleme olukorras, et ennäe, juba järgmist väga esinduslikku hoonet kangutatakse minema ratsionaliseerimise sildi all.
Aga siis, kui me räägime näiteks rohepöördest, mida teie erakond kõige innukamalt ellu viib, siis 15 miljardit investeeringuid revolutsiooni toimepanekuks, mis meile kahju teeb, see raha tuleb kuskilt – kuskilt! – ja siis ei loe keegi mitte midagi. Nii et me tõepoolest näeme, et raha läheb igale poole, aga siis, kui on vaja riiklikke institutsioone alles hoida, hakatakse sente lugema.
Korraks veel tagasi minnes Pärnu maantee kohtuhoone juurde. See on tõesti pidulik. Kannataks siin Riigikogu liikmetel veel kord seda üle vaadata. See on suure fuajeega uhke hoone. Sellise hoone ülalpidamine on tõesti pisut kallim kui mõne kõige tavalisema kontorihoone pidamine, aga tõepoolest, väärikus loeb ka midagi.
Nii et igal juhul on see halb plaan, me laidame teie plaani ja loodame, et kohtunikud ja kohtute töötajad, kes ka on andnud oma allkirja Pärnu maantee kohtumaja säilimise eest, saavad võidu.”