Kolmapäeval oli Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine, eelnõu kandis ette Evelin Poolamets.
Evelin Poolamets: “Mul on hea meel esitada teile eelnõu, millega täiendatakse korruptsioonivastast seadust. Eelnõu keskmeks on kaks olulist muudatust. Esiteks nähakse ette kohustus avaldada huvide deklaratsioonis andmed selle kohta, kas deklarandil on lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus.
Teiseks laiendatakse organisatsiooniliste sidemete avalikustamise kohustust, nii et deklaratsioonis tuleb edaspidi esitada andmeid selle kohta, milliste Eestis või välisriikides registreeritud organisatsioonide liige deklarant on.
Praegune korruptsioonivastane seadus keskendub peamiselt majanduslike huvide ja varaliste seoste avalikustamisele. Deklaratsioonis tuleb esitada andmeid vara, kohustuste, osaluste ja muude majanduslike huvide kohta.
Samas ei nõua kehtiv seadus avalikustamist olukordades, kus avalikku võimu teostaval isikul võivad olla olulised organisatsioonilised või riikidevahelised sidemed. Kuigi seaduses sisaldub üldklausel, mille kohaselt tuleb avaldada ka muud asjaolud, mis võivad kaasa tuua korruptsiooniohu või mõjutada ametikohustuste täitmist, sõltub selle rakendamine suuresti deklarandi enda hinnangust.
Praktikas tähendab see seda, et ühed inimesed võivad teatud sidemeid avaldada, teised aga mitte, puudub üheselt mõistetav ja selge regulatsioon, mis tagaks läbipaistvuse kõigile võrdselt. Just selle probleemi lahendamiseks nähaksegi eelnõuga ette konkreetsed kohustused.
Organisatsiooniline kuuluvus ei ole pelgalt formaalne küsimus, organisatsioonid kujutavad maailmavaateid, väärtushinnanguid ja huvisid. Sageli kujunevad mõjutusvõrgustikud välja just erinevate ühenduste, sihtasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, seltside või huvigruppide kaudu. Sellised sidemed ei pruugi olla ebaseaduslikud, kuid avalikkusel peab olema võimalik neid teada ja hinnata.
Avaliku võimu teostamine peab olema läbipaistev mitte ainult rahaliste huvide, vaid ka institutsionaalsete ja ideoloogiliste sidemete osas. Kui inimene osaleb otsuste tegemisel, mille mõju on kogu ühiskonnale, siis peab ühiskonnal olema õigus teada, milliste organisatsioonidega see inimene seotud on.
Eelnõu ei keela kellelgi kuuluda organisatsiooni, samuti ei tähenda see, nagu oleks organisatsiooniline kuuluvus iseenesest midagi taunimisväärset. Küsimus on läbipaistvuses. Avalik võim eeldab kõrgemat usaldusstandardit ning usaldus saab põhineda ainult aususel ja avatusel.
Teine oluline muudatus puudutab muu kodakondsuse avalikustamist. Kodakondsus on tihti ka osa riigi lojaalsusest. Eestis saadakse kodakondsus näiteks sünniga ja on riike, nagu USA, kus on võimalik topeltkodakondsus. Kodakondsust on võimalik saada näiteks siis, kui inimene on pikaajaliselt Eestis elanud, valdab eesti keelt, tunneb põhiseadust ja on andnud lojaalsusvande Eesti riigile. See omakorda näitab, et lojaalsus ei ole midagi sisutühja või tehnilist, vaid riik ise käsitleb kodakondsust lojaalsussuhtena riigi ja inimeste vahel.
Seetõttu on ka põhjendatud küsimus, kas avalikkus ei peaks teadma, kui avalikku võimu teostaval isikul on lisaks Eesti kodakondsusele ka mõne teise riigi kodakondsus ehk inimesel on ka lojaalsuskohustus mingi teise riigi suhtes. Ega see eelnõu ei piira ju topeltkodakondsust ega võta kelleltki õigust ära. Samuti ei tähenda see ka automaatselt usaldamatust ühegi inimese suhtes. Küsimus on taas läbipaistvuses.
Avalikkusel peab olema võimalik hinnata võimalikke lojaalsus- ja huvisuhteid olukorras, kus avalikke ülesandeid täitval isikul võib olla õiguslik side rohkem kui ühe riigiga. Eriti oluline võib see olla ametikohtadel, mis puudutavad riigikaitset, sisejulgeolekut, välispoliitikat või strateegilisi majandusküsimusi.
Ka eelnõu koostamisel on arvestatud põhiseaduslike õigustega. Tõepoolest, organisatsioonilise kuuluvuse ja muu kodakondsuse avalikustamine puudutab teatud määral eraelu puutumatust, kuid tegemist ei ole põhjendamatu ega ebaproportsionaalse riivega. See regulatsioon puudutab üksnes inimesi, kes teostavad avalikku võimu või täidavad avalikke ülesandeid. Nende suhtes kehtivad juba täna kõrgendatud läbipaistvusnõuded. Lisaks on piirang selgelt seotud legitiimse eesmärgiga ennetada huvide konflikte, tugevdada avalikku kontrolli ja suurendada usaldust riigi institutsioonide vastu.
Oluline on rõhutada, et eelnõu ei loo uut ulatuslikku bürokraatiat ega too kaasa märkimisväärseid kulusid riigieelarvele. Huvide deklaratsioonide süsteem on juba olemas ning muudatus tähendab üksnes täiendavate andmete lisamist olemasolevasse süsteemi. Mida suurem on võim ja vastutus, seda kõrgem peab olema läbipaistvuse standard.
Käesolev eelnõu on samm selles suunas, et tugevdada ausa ja usaldusväärse riigivalitsemise põhimõtteid ning anda avalikkusele parem võimalus mõista, millised sidemed võivad mõjutada avaliku võimu teostamist.”