EKRE esimees Martin Helme kirjutab sotsiaalmeedias ühest värskest kohtumisest Euroopa konservatiivide esindajatega.
“Belgia rahvusliku erakonna Vlaams Belang juht Tom Van Grieken korraldas oma sõsarparteide juhtidele kahepäevase kokkusaamise, et tihendada rahvuslike, konservatiivsete ja immigratsioonivastaste erakondade suhteid ja koostööd. Kohal olid lisaks belglastele veel Hollandi, Prantsuse, Saksa, Tšehhi, Kreeka ja Portugali rahvuslike erakondade liidrid.
Tähelepanuväärne on, et enamikes Euroopa riikides on just meietaolised parteid tõusuteel ja osades riikides, näiteks Eestis ja Belgias lausa kõige populaarsemad. Jagasime kogemusi, kuidas saada üle vaenuliku peavoolumeedia vastutööst ning millised on erinevates riikides lahendused organisatsiooni tugevdamisel.
Huvitav on see, et poliitilised teemad on paljudes riikides väga erinevad ja mitmeski küsimuses on eri riikide rahvuslikel jõududel erinevad seisukohad, aga kõik olid ühte meelt, et just see ongi meie peamine ühisosa: et igaüks saab oma riigis elu korraldada nii, nagu koha peal kõige õigem tundub.
Üks kuumemaid aruteluteemasid oli mõistagi Prantsuse presidendivalimised, väga hea oli saada detailset ülevaadet olukorrast otseallikast ehk Marine Le Peni enda käest. See võitlus tuleb kahtlemata väga raske, aga olen optimistlik, et just Le Penist saab järgmine Prantsuse president. Eestile ja kogu Euroopale on see kahtlemata väga kasulik, nii nagu on kasulik seegi, et Elysee palees hakkaks olema inimene, kellel on väga isiklik ja soe suhtumine meisse.
Väga soe ja sisuline vestlus oli mul ka Hollandi poliitika suurkuju Geert Wildersiga, kes on elav inspiratsioon sellest, kuidas oma rahva ja riigi eest teha ohverdusi isikliku elu arvelt. Wilders liigub ringi ainult turvameeste saatel. Tõepoolest, ma ei ole nii karmi turvakorraldust näinud isegi Euroopa kohtumistel, kus koos on kümnete riikide ministrid. Islamiimmigrandid ei ole loobunud igapäevastest katsetest teda tappa selle eest, et ta juhib tähelepanu sisse rännanud “rahureligiooni” vägivaldsusele.”