Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitas riigiprokuratuurile uue kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks haridus- ja teadusministri Liina Kersna suhtes.
Kaebuse järgi on Liina Kersna rikkunud kiirtestide riigihanget korraldades seadust, jättes korraldamata kohustusliku konkursi, eelistades selgelt ühte pakkujat (Selfdiagnostics OÜ)
ning makstes kiirtestide eest turuhinnast mitme miljoni euro võrra kõrgemat hinda.
Erakonna esimehe Martin Helme sõnul on uus kuriteokaebus vormistatud juriidiliselt teisiti kui EKRE Riigikogu saadikute esitatud eelmine kaebus, mille alusel riigiprokuratuur ei pidanud vajalikuks menetlust alustada.
„Samuti on kaebust täiendatud viimasel ajal ilmnenud asjaoludega. Meie valduses on kirjavahetus haridusministeeriumiga, kus on selgelt näha, et tegelikult olid möödunud sügisel olemas soodsamad pakkumised ja haridus- ja teadusministeerium oli neist enne esimese testiostu tegemist teadlik. Veel on vahepeal selgunud, et ministeerium valis välja firma, kellel puudus varasem kogemus ja kes tegi kallima pakkumise,“ ütles Helme.
„On selge, et keegi sai sealt kasu. Ei ole loogiline eeldada, et minister ja kantsler rikuvad jõhkralt seadust, ilma et see raha jõuaks tagasi kellelegi, kes on otsustajate hulgas. Prokuratuur peaks kontrollima, kes on tegelikud kasusaajad. Avalikkus peab teada saama, kes selle raha ära jagasid.“
Kuriteokaebuse koostasid advokaadibürool LEXTAL partner ja riigihangete spetsialist Diana Minumets ning partner Oliver Nääs.
Diana Minumetsa sõnul on koolidele mõeldud kiirtestide hangete näol tegemist õpikunäidetega ebaõigest riigihanke praktikast.
„Kahetsusväärselt eksiti riigihangete reeglite vastu mitu korda ja järjest. Ka kriisiolukorras ei tohiks pead kaotada ega arvata, et eesmärgi prioriteetsusest lähtuvalt on kõik teguviisid lubatud. Avaliku rahaga ümberkäimisel tuleb üldjuhul alati järgida riigihanke üldpõhimõtted – seda ka kriisisituatsioonis ning vähemalt ulatuses, mida olukord võimaldab. Praegusel juhul kõik võimalused selleks olid,“ ütles Minumets.
Oliver Nääsi sõnul taandus kriminaalmenetluse alustamata jätmine maikuus tõdemusele, et minister Liina Kersna käitumisest ei nähtuvat kellelegi eelise andmise eesmärk.
„Samas on sellest ajast lisandunud teavet, sealhulgas Kersna isiklikke sõnavõtte, mis annavad alust küsida prokuratuurilt uut hinnangut. Tutvudes tänase tõendikogumiga, tekivad põhjendatud kahtlused, et Kersna on erinevate pakkujate eelistamisel tegutsenud sihipäraselt. Millistel kaalutlustel seda tehti, on paraku teisejärguline. Kersna tegutses kiiduväärt eesmärgil hoida koolid avatuna ja vältida distantsõppele minekut. Kui seda oli tema hinnangul võimalik tagada üksnes ühe pakkujaga läbirääkimisi pidades, siis oli tal kavatsetus ka selle suhtes, et eelistatakski seda konkreetset pakkujat. Üks ei välista teist,“ ütles Nääs.
„Lisaks tuleks kontrollida ka võimalikku usalduse kuritarvitamist ehk seda, mil määral käidi riigi varaga ümber säästlikult ja otstarbekalt. Olles positsioonil käsutada riigi vara, peab ministril säilima vastutus selle mõistliku kasutamise osas. Käesoleval juhul näib, et lepingu maksumus osutus ühe pakkuja eelistamise tõttu oluliselt kõrgemaks, kui see oleks võinud olla avatud konkurentsi korral. Kiirtestide hinnavahet on seejuures võimalik vaadelda riigile tekkinud kahjuna.“
UU
LOE LISAKS
Hunt hunti ei murra: riigiprokuratuur ei alustanud Liina Kersna suhtes kriminaalmenetlust