13.12.2021
Leo Kunnase sõnul on valitsuse kaitsekulud küll suured, kuid sinna alla on pandud palju asju, mille pole riigikaitsega mingit seost.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, millega juhib tähelepanu Eesti valitsuse tagasihoidlikele jõupingutustele Ukraina toetuseks ning kutsub üles liitlasvägede kohaloleku suurendamiseks Baltikumis.
Riigikogus arupärimise üle andnud EKRE fraktsiooni liige Leo Kunnas märkis, et sellel aastal on Venemaa juba teist korda koondanud suure, üle 100 000 inimesest koosneva väekontingendi Ukraina piiride lähedusse.
„Aastaid kestnud madala intensiivsusega relvakonflikt Ida-Ukrainas, kus pea iga nädal on saanud haavata või langenud mõni Ukraina sõjaväelane, võib eskaleeruda täiemahuliseks Venemaa-poolseks sõjaliseks agressiooniks Ukraina vastu,“ ütles Kunnas.
„On selge, et Venemaa käsitab Ukrainat oma mõjusfääri kuuluvana ning praegune Venemaa juhtkond teeb kõik endast oleneva, et Ukraina sinna tagasi tuua. Ukraina langemine Venemaa mõjusfääri muudaks Balti riikide olukorra ülimalt haavatavaks. Seetõttu on Eesti, Läti ja Leedu ühine, täpselt koordineeritud poliitiline ja diplomaatiline toetus Ukrainale väga oluline.“
Kunnas märkis, et sama olulised on praeguses oluliselt halvenenud julgeolekuolukorras ka ühised diplomaatilised jõupingutused liitlasvägede kohaloleku suurendamiseks Baltikumis.
„NATO-l puudub siiamaani ühendoperatsioonide juhtimiseks võimeline regionaalne väejuhatus Baltikumis. Lätis ei ole NATO õhujõudude püsivat kohalolekut ning merevägede kohalolek Läänemerel piirdub õppuste ja sadamavisiitidega. Liitlaste maavägede kohalolek – kõigest üks pataljoni lahingugrupp igas Balti riigis – ei vasta kujunenud julgeolekuolukorrale. Kas või kompanii suuruse USA üksuse alaline paiknemine igas Balti riigis omaks väga olulist poliitilist kaalu. Balti riikide sõnum liitlastele peaks olema selge ja üheselt mõistetav – nn miinitraadi kontseptsioon – võimalus Balti riikide osaliseks või täielikuks hõivamiseks liitlasvägede vähese kohaloleku tõttu – ei saa olla Eestile ja meie lõunanaabritele vastuvõetav,“ ütles Kunnas.
EKRE fraktsioon tahab peaministrilt teada, kas kolmel Balti riigil on olemas ühtne Ukraina-poliitika, millised on selle põhiseisukohad ja mida on Kallas peaministrina teinud Ukraina poliitiliseks ja diplomaatiliseks toetamiseks olukorras, kus Venemaaga ollakse valmis läbi rääkima üle Ukraina pea.
Samuti soovib fraktsioon vastust küsimustele, kas kolmel Balti riigil on olemas ühtsed seisukohad liitlasvägede kohaloleku suhtes Baltikumis, milliseid jõupingutusi on peaminister koos oma Läti ja Leedu kolleegidega teinud seisukohtade koordineerimiseks ning liitlasriikidele ja NATO juhtorganitele teadvustamiseks ning kas halvenevat julgeolekuolukorda ja sõjaohu kasvu on arutatud valitsuskabinetis.
UU