Uued Uudised

EKRE fraktsioon pärib peaministrilt aru, kes andis käsu läbi viia sõjalise konflikti piirile jõudnud tanker Jaguari hõivamine

This aerial view taken on January 10, 2025 shows the tanker 'Eventin' (L), flying the Panama flag and loaded with 99,000 tons of oil, as it is towed away to a port by the tug boat 'Bremen Fighter' (front R) after it was unable to manoeuvre at sea north of the German Baltic Sea island of Ruegen, while the multi-purpose ship 'Arkona' of the Waterways and Shipping Administration can be seen in the background. The tanker from the so-called Russian shadow fleet loaded with around 99,000 tons of oil drifted in the Baltic Sea north of the island of Ruegen on January 10, unable to maneuver. As the Central Command for Maritime Emergencies announced in the afternoon of January 10 in Cuxhaven, it has been possible to establish a towing connection to the 274 meter long tanker from the emergency tug 'Bremen Fighter'. Now the 'Eventin' is being held in position by the tug so that the distressed vessel does not drift uncontrollably. The next operational tactical steps are currently being examined. (Photo by Stefan Sauer / DPA / AFP) / Germany OUT

Esmaspäeval luges EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid kõnepuldist ette arupärimise peaminister Kristen Michalile ühe Läänemerel aset leidnud juhtumi kohta, kus Eestil oli oht sattuda sõjalisse konflikti.

Varro Vooglaid: “Mina soovin anda üle iseenda ja rea kolleegide nimel arupärimise peaminister Kristen Michalile seonduvalt ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud intsidendiga Läänemerel eelmisel nädalal.

Tegemist on ikkagi äärmiselt sünge juhtumiga. Mindi jõudu näitama, aga pigem demonstreeriti oma jõuetust. Teatavasti tõusid õhku selle tõttu Venemaa hävitajad, tõusid õhku Portugali hävitajad Ämarilt. Hea, et see militaarne konfrontatsioon ei päädinud militaarse kokkupõrkega.

Igal juhul see tõstatab terve rea väga tõsiseid küsimusi. Oleme sõnastanud neid kokku 13 tükki, alates küsimusega sellest, põhimõttelise küsimusega sellest, kes konkreetselt, nimeliselt oli see isik, kes otsustas sellise operatsiooni elluviimise kasuks.

Kas tõepoolest on nii, nagu meile väidetakse, et seda otsustas merevägi iseseisvalt, ilma poliitilise heakskiiduta, ilma poliitilise suuniseta või on ikkagi tegemist poliitilise otsuse ja poliitilise suunise, poliitilise heakskiiduga? Minu jaoks isiklikult on küll täiesti ebausutav, et selliseid asju võiks saada otsustada merevägi iseseisvalt, pidades silmas, kui kaugele ulatuvad tagajärjed sellel võivad olla. Ma ka ei arva, et see nii on olnud. Tõtt-öelda tekib küsimus, et meile ei ole räägitud nendes asjades tõtt.

Samuti küsime, miks Eesti Vabariik on otsustanud selliseid selgelt üle jõu käivaid operatsioone iseseisvalt ellu viia, selle asemel et tegutseda koos teiste Läänemere riikidega, kellel on teatavasti mereväe võimekus tunduvalt suurem kui Eestil. Seda võib öelda nii Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola kohta.

Küsime ka infosulu kohta, mis leidis aset. Intsident teatavasti leidis aset teisipäeval, meile hakati sellest rääkima alles kolmapäeval. Küsime selle kohta, millised õppetunnid on sellest intsidendist tehtud, ja samuti, milliseid riskianalüüsid on tehtud, et kaardistada ohte, mis niisuguste aktsioonidega võivad kaasneda.”

Exit mobile version