Esmaspäeval oli Riigikogu menetluses EKRE fraktsiooni saadikute arupärimine peaminister Kristen Michalile Vene kodanike majandustegevusega seotud julgeolekuriskide kohta. Ettekandeks läks kõnetooli Anti Poolamets.
“Nagu me viimasel ajal oleme näinud, on julgeolek tähtis, sellest räägitakse palju. Aga see kipub olema nagu üks sõelaga vee kandmine. See ei ole ainult mürsutehingu lausa traagiline juhtum, vaid see on ka meie sisejulgeolek, meie piiride julgeolek.
Siinkohal tahangi esitleda meie arupärimist, mis on üsna ammu sisse antud ja mis puudutab Vene kodanike majandustegevusega seotud julgeolekuriske. Me võime julgelt öelda, et OÜ-le Railservis hanke korras üle antud parklapiirkond, järjekordade haldamine Luhamaa piiripunktis, Koidula piiripunktis – tegelikult oli see muutnud piiripunkti ümbruse, ühe kõige tundlikuma koha Eesti Vabariigis, spiooni- ja korruptsioonipesaks. Ja mis kõige hämmastavam: tegelikult ei ole astutud julgeid samme selleks, et olukord oleks põhimõtteliselt kõrvaldatud. Kui sa annad kahtlase taustaga firmale võimaluse sellises piirkonnas tegutseda, siis hakkab juhtuma.
Kaitsepolitsei on öelnud selgelt välja, et Venemaa kodanike tegevus, töötamine piiripunktis kujutab endast julgeolekuohtu. Küll on vastanud sellele Railservise juhataja Aleksei Mürisep ja öelnud, et tema kapoga ei nõustu ja ta ei pea Venemaalt saabuvaid töötajaid julgeolekuohuks.
Kellel on siis õigus: kas sügavate pikaajaliste Venemaa sidemetega Railservise omanike firmal või kaitsepolitseil? Meil on laual tõendid, et spioonid on kinni võetud, korruptantide jõugud on kinni võetud, kes said seal aastaid tegutseda.
Ma osundan nüüd just nendele küsimustele, mis puudutavad põhimõttelisi otsuseid, millised järeldused on tehtud.
Küsimus nr 3: “Kuidas hindab valitsus olukorda, kus strateegilise tähtsusega piiripunkti teenuse osutamisel on tuvastatud ulatuslik korruptsioon, sanktsioonidega seotud kaubaveod ja luuretegevus, kuid riik jätkab sama ettevõttega lepingulist suhet?”
Küsimus nr 5: “Kas valitsus on kaalunud võimalust muuta riigihangete või sisejulgeoleku tagamisega seonduvate nõuete regulatsiooni selliselt, et riigil oleks võimalik välistada strateegilistes valdkondades ettevõtted, mille omanikud on seotud Vene kodanike, sanktsioonialuste ettevõtete või agressorriikide majandustegevusega?”
Kuues küsimus: “Kas peaminister peab siseminister Igor Taro senist reageerimist tekkinud olukorrale piisavaks?” Ja seitsmes küsimus: “Milliseid samme kavatseb valitsus astuda tagamaks, et piiriga seotud teenuste pakkumine ei satuks ka tulevikus ettevõtete kätte, kellel võib olla potentsiaalseid sidemeid vaenulike riikide majandus- või julgeolekuhuvidega?”
EKRE fraktsiooni saadikud ei jäänud peaministri vastustega rahule ja ütlesid selle välja järgnevates küsimustes Kristen Michalile.
Martin Helme: “Kristen Michal ja Reformierakond ja kogu teie stratkom on kuulus selle poolest, et te näete ja kahtlustate kõiki kogu aeg selles, et nad on Kremli käsilased või vähemalt Kremli kasulikud idioodid. Eriti näete te hullunult ja paaniliselt seda ohtu siin saalis opositsioonisaadikute ridades. Sellest te ei lakka rääkimast.
Aga nüüd tuleb välja, et teie enda Siseministeerium ja teie enda julgeolekuasutused ehitavad piiritaristut niimoodi, et selleks on värvatud FSB-lased ja lihtsalt suvalised Vene korruptantidest kriminaalid. Ja seda te ei näe! Keegi ei raporteeri, politseiamet toimetab, inimesed asjalikult toimetavad, keegi midagi ette ei kanna, peaminister midagi ei kuule ja ei näe. Kas te vahel peeglisse vaadates ei tule selle peale, et seal on hoopis Kremli kasulik idioot?”
Mart Helme: “Me kuuleme ju siin pidevalt ja ka infotundides nädalast nädalasse me kuuleme Kristen Michali suust, kuidas Venemaa on agressiivne, Venemaa ähvardab meid ja Venemaa on oht kogu Euroopa rahule ja nii edasi. Me nõustume sellega, meil ei ole selles suhtes erimeelsusi. Ainult et selle erimeelsuse tekitab meil see, et selle retoorika ja selle veendumuse taustal on ju iseenesest loogiline, kui agressorriik ja meie suhtes sugugi mitte sõbralik riik üritab mehitada meie piiriga tegelevaid igasuguseid institutsioone, olgu nad eraõiguslikud või mis tahes õiguslikud nad on, oma agentidega. Need agendid on ju tõenäoliselt uinuvas olekus selle hetkeni, kuni neile antakse korraldus uinuvast olekust ärgata ja kõikvõimalikke diversioone või muid segadusi külvama hakata. Sellega ei peaks tegelema mitte mingisugused PPA ametnikud rutiinses korras, vaid valitsus. Kas te ei arva, et seda olukorda peaks muutma ja riik peaks võtma suurema vastutuse ja osaluse kõige selle tagamisel?”
Rene Kokk: “Kõigepealt pean ka ära mainima, et selle arupärimise sisseandmise aeg oli 19. märts, täna on 21. september. Ei tundu kuidagi loogiline see menetlusaeg. Kõik tärminid on ammu lõhki selle arupärimise menetluseks.
Aga hea peaminister ütles siin, et varasemad regulatsioonid on kõik töötanud ja kõik on hästi. Ma jään selgelt eriarvamusele. Kas tõesti on nii, et pärast neid kaasusi, mis siin täna kirjeldatud on, ei ole mitte mingisuguseid muudatusi tehtud nende ettevõtete töötajate taustakontrolliks, kes on Eesti erinevate piiriteenuste pakkumisega kuidagi seotud? Kas te tõesti saate öelda, et mitte midagi pole muutunud ja selline praktika on nagu piisavalt hea? Ei ole ju olnud.”
Siim Pohlak: “EKRE esitas selle arupärimise märtsis 2026. Täna me oleme juba varsti oktoobris otsaga. Siin enne istungi alguses oli ka Lauri Hussariga saalis arutelu, kuidas need arupärimised nii pikalt teieni jõuavad, miks teie nii hilja nendele vastama tulete. On hea võimalus küsida ja see on otseselt selle arupärimisega seotud küsimus. Miks te ikkagi siis alles praegu sellele arupärimisele täna vastama jõudsite? Kas Lauri Hussar ei teinud teile ettepanekut varasemalt tulla või ta tegi, aga teie keeldusite ja ütlesite, et te ei leia sobivat aega? Või te ikkagi ootasite ja otsisite aega, kuna tegemist on tegelikult päris probleemiga? Et oleks selle probleemse Railservis AS-i tegevus seal lõppenud või võõrandatud, siis saaksite tulla ja öelda, et näete, nüüd on kõik korras. Milline nendest kolmest variandist siis tegelikkuses sellele vastab? Palun rääkige, kuidas see protsess käib. Meil on ka huvitav teada, miks peaminister ikkagi ei jõua nendele arupärimistele õigeaegselt vastama, ja kas vastutab selle eest härra Hussar või teie.”
Evelin Poolamets: “Teie vastustest jäi mulje, et te olete rahul selle teenusega, mida kõnealune Vene ettevõte pakkus. Nad ju toimetasid seal, müüsid seal piirijärjekordi, võtsid pistist. Teie arvamus on nähtavasti selline, et riik sai oma ülesandega hästi hakkama. Kordagi ei olnud teie vastustes mingit kahetsust, et mingi kontroll ei ole olnud piisav. Teil on võib-olla isegi kahju, et nüüd see vahetus toimus.”
Helle-Moonika Helme: “Väga imelik! Nagu ütlesite, juba 2021. ja 2024. aastal on riik lepinguliselt andnud ettevõttele, Venemaa kodanike ettevõttele, ettevõttele, kus on tuvastatud FSB luurajad, ligipääsu tundlikule informatsioonile ka sõidukite, inimeste ja ettevõtete kohta, kes Eesti-Venemaa piiri ületavad. See on tegelikult julgeolekurisk. Kas Eesti riik tõesti ei kontrolli nende inimeste tausta, kes seal meie piiril toimetavad? No nii demokraatlik ikka ka ei maksa olla, et anda Vene FSB-le võimalus siin vabalt demokraatlikult toimetada.
Te ütlesite veel, et strateegilise tähtsusega piiripunkti teenust osutab ainult piirivalve. Kas tõesti eraettevõtted, kes seal toimetavad, ei toimeta strateegilise tähtsusega piiripunktis? Selles oli ju tegelikult küsimus. Ja siis te ütlesite, et koalitsioonileping sõlmiti 2021 ja 2024 kui Igor Taro polnud siseminister, aga praegu ta ju on. Kui kapo on juhtinud tähelepanu, siis kas praegusel siseministril ei ole kohustust midagi ette võtta? Teil on ikka väga imelikud seisukohad tõesti.”
Anti Poolamets: “Ma ikkagi olen pettunud teie vastustes, sellises bürokraatlikus ettevuristamises, sest siin on ju näha, et vastane suutis meid üle kavaldada. Me olime lihtsameelsed. Või oli seal mitut sorti pimedust, miks see kõik juhtuda võis. Aga teie ka kuidagi mängite kaasa ja ütlete, et oh, see oli mingi kemmerguvalvefirma ja autoparkla ja … Meil on pildis tohutu läbikukkumine. Pikalt tegeleti korruptsiooniga, FSB-lased kirjutasid iga nime üles, iga auto üles. Ehk vastane ei vaata, kas see on parkla, vaid kas see on strateegiliselt kasulik koht. Ja siis naerate meie üle, et me ei saa aru, mis asi on piirivalve ja mis asi on parkla. Saame küll aru, aga me muretseme vastase spioonide pärast, see on strateegiline piirkond. Meie küsimus on ikkagi see: kas te plaanite midagi ette võtta kogu riigis selliste olukordade ennetamiseks?”
Arvo Aller: “Lugupeetud peaminister! Te püüate selle asja naljaks keerata, eriti rõhutate WC-d. See on väga tähtis tegevus seal ja nüüd, kui seda teostab FSB, siis ükskord on see kinni.
Aga ma küsiksin selle taustakontrolli tegemise kohta. Riigihangete puhul, isegi prügiveo puhul, kui on üle 50% Venemaa kodaniku firma, siis see ei kvalifitseerugi … Siit ka küsimus, et kui te ütlete, et olete midagi muutnud, siis kas selle lepingu puhul tuligi see välja, et omanik on üle 50% Venemaa kodanik või Valgevene kodanik, ja nüüd siis kähku mängiti ringi need hoonestusõigused. Vallavolikogu võõrandab need ära teisele ettevõttele ja teie saate tulla raporteerima, et kõik on meie poolt tehtud ja Eesti piir peab, nii et FSB-d seal enam ei ole.”
Martin Helme: “Siin justkui õigustab seda asja, et kohalik omavalitsus annab loa hoonestusõiguse võõrandamiseks. Mul tekib kohe küsimus, kas see tähendab nüüd, et see FSB varifirma, kes seal toimetab ja kes on juba raha teeninud Eesti riigilt hanke võitmise tõttu, saab veel kord kelleltki raha – müüb selle talle kuuluva hoonestusõiguse maha ja teenib veel kord raha. Ja kas ta müüb maha selle hoonestusõiguse koos lepinguga, koos mingisuguste tuludega või ei müü? Mulle tundub, et see on jälle sedasorti reformierakondlik lahendus, et tegelikult ei olnud lahendus, vaid uputame veel rohkem Eesti riigi raha ja Eesti maksumaksja raha sinna.
Teine aspekt kogu asja juures on ikkagi see, mis Michal meile ka räägib, et pädevad asutused hindavad ja pädevad asutused kaaluvad. Mulle tundub, et ei ole pädevad. No ei ole pädevad, ei saa hakkama! Tundubki nii, nagu Michal meile ütles, et kas teie arvate, et te olete targemad kui luurajad ja julgeolek? Tundub küll. Me näe, saame aru, et seal kõik asi lappab, aga pädevad asutused pole isegi tulnud valitsusele ettekannet tegema. Tundub tõesti, et nemad ei ole meist pädevamad, me oleme pädevamad.”