10.04.2018
Hooldekodu
EKRE Riigikogu fraktsioon esitas sotsiaalkaitseministrile arupärimise üldhooldusteenuse osutamise kohta ja see tuli vastamisele 9. aprillil. Toome selle olulise teema teieni küsimuste-vastuste vormis, EKRE vs IRLi minister Kaia Iva:
Ajakirjanduse kaudu on meieni jõudnud väga-väga süngeid lugusid sellest, kuidas sisuliselt ilma igasuguse arstliku ettekirjutuse ja retseptita surutakse hooldekodudes nädalavahetustel ja pühade ajal inimestele sisse rahusteid, et nad vait oleksid. Mida on ministeerium teinud konkreetselt või on plaanis teha, et vältida seesugust kriminaalset tegevust ja ka sõna otseses mõttes füüsilise vägivalla kasutamist nii patsientide omavahelistes suhetes kui ka personali ja patsientide vahel?
Kõik sellised juhtumid on lubamatud. Sellepärast on sellel aastal, nüüd, kui järelevalve üldhooldekodude on üle läinud riiklikule struktuurile, Sotsiaalkindlustusametile, ja ta on ühtlane üle Eesti, antud suunis ja ülesanne võtta need asutused tugevdatud tähelepanu alla. Tänavu on ametite koostöös läbi viidud ridamisi järelevalvekäike ja tõepoolest on nende käigus leitud ka rikkumisi. Samal põhjusel oli täna väga konkreetne ja tervet päeva hõlmav infopäev, kus neid puudusi üksikasjalikult arutati. Oleme ka riigi eelarvestrateegia planeeringute käigus taotlenud täiendavat rahalist ressurssi just ametite töö tõhustamiseks.
Mida on tehtud selleks, et sotsiaalhoolekande asutustes oleks kõigile seal viibijatele tagatud meditsiiniline abi?
Minimaalne vajalik regulatsioon on üldhooldusteenusel täna olemas ja olemasolevate nõuete pinnal on võimalik tagada ka inimväärne hooldus. Seega enne täpsustavate nõuete kehtestamist tuleb analüüsida praktikas esinevaid kitsaskohti. Kindlasti ei taha me hakata teenuseid üle reguleerima. Me tahame näha seadusandlusest lähtuvat tervet mõistust, millega tagatakse eakatele ka hooldekodus väärikas vanaduspõlv. Alates sellest aastast teostab üldhooldusteenuse üle järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet. Seoses funktsiooni üleminekuga SKA-le on oodata järelevalve ühtlustumist ning soovime edendada jõuliselt nõustavat järelevalvet. Lisaks arendatakse koostööd erinevate järelevalveametite vahel: Terviseamet, Ravimiamet ja Sotsiaalkindlustusamet.
Millised on ministri arvates suurimad probleemid?
Tõepoolest, üheks probleemiks hooldekodudes on perearsti teenuse kättesaadavus. Näiteks asub Ida-Virumaalt Pärnumaa hooldekodusse inimene, keda Pärnumaa perearstid oma nimistusse ei võta, sest nimistu on täis. Perearstidel on nimistus olevate inimeste arvu osas piir, mida ületades võib perearst keelduda sinna täienduse võtmisest. Seega tuleb parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust. 7 aasta jooksul on plaanis välja arendada tervisekeskuste võrgustik kus töötaksid ka perearstid.
Üheks alternatiiviks üldhooldekodudele on loodud võimalus alates 2013. aastast iseseisvalt õendusabi osutada näiteks koduõendusteenuse või statsionaarse õendusabi teenuse näol. Kuna tegemist on tervishoiuteenusega, eeldab see ka vastavate tegevuslubade olemasolu ja teenuste osutamisele kehtestatud nõuete täitmist. Statsionaarset õendusabiteenust osutatakse üldjuhul maksimaalselt kuni 60 kalendripäeva aastas ning teenuse eest tasub inimene omaosalusel, ülejäänud teenuse maksumus kaetakse haigekassa eelarvest. On mitmeid põhjuseid, miks hooldekodud õendusabi osutamise tegevusluba ei taotle. Näiteks pole rahalist ressurssi vajalike vahendite või aparatuuri ostmiseks, ei ole haiglatega konkureeriva palgaga õendustöötajate palkamise võimalust või muud põhjused.
Mida on tehtud ravimite väärkasutuse likvideerimiseks hooldekodudes?
Ravimiamet kontrollib ravimite käitlemist, sealhulgas ravimite hankimist, säilitamist ja arvestuse pidamist. Viimase nelja aasta jooksul Ravimiamet inspekteerinud 28 hooldeasutust, millest viis osutasid ka õendusabi teenust. On tehtud mitmeid ühisinspektsioone koostöös Õiguskantsleri Kantseleiga. Viimase nelja aasta jooksul on Ravimiamet korraldanud viis hoolekandeteenuse osutajatele suunatud infopäeva. Kontroll on hõlmanud erinevaid asutusi, nende seas on olnud paremaid ja kehvemaid. Ühtset trendi halvemuse või paremuse suunas on keeruline välja tuua.
Kuidas välistada seda, et struktuurifondide abiga tehtud investeeringud ei muutuks kasusaamise allikaks ehitustööde käigus, vaid tagaksid kvaliteetse teenuse järgnevatel aastakümnetel?
Teenuse osutamiseks vajalike ruumide remondiks, mööbli ja seadmete ostuks lubatud teha kulutusi kuni 20% kogu projekti abikõlbulikest kuludest. Euroopa Regionaalfondi vahenditest reorganiseeritakse praegusel perioodil kvaliteetsete ja kogukonda kaasavate ning psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut tõstvate teenuskohtade loomist, mitte üldhooldust.
Millised on tänaste struktuurifondide toetuste saajate pikemaajalised kohustused nimetatud sotsiaalasutuste ees?
Üldjuhul peavad nad teenust osutama vähemalt 20 aastat. 2017. aastal ellu viidud kohalike omavalitsuste avatud taotlusvooru puhul ei sätestatud teenuse osutamise perioodile kohustust. Seda põhjusel, et toetuse saajateks olid kohalikud omavalitsused, kelle ülesandeks ongi tagada üldhooldusteenuse kättesaadavus oma elanikele. Lähtutud on eeldusest, et omavalitsuse eesmärgiks ei ole meetme kaudu rikastumine oma elanike arvel, vaid soov saada riigipoolset tuge kvaliteetsema üldhooldusteenuse korraldamiseks.
Kuidas tagab riik iga hooldekodusse sattunud kodaniku turvalisuse ja teenuste kättesaadavuse?
Üldhooldusteenuse pakkumisel on riigil kohalike omavalitsuste suhtes abistav roll, samuti kohustus luua õiguslik raamistik inimväärika ja kättesaadava üldhooldusteenuse pakkumiseks. 2016. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seadusest kehtestati esmakordselt miinimumnõuded erinevate kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate sotsiaalteenuste eesmärgile, sisule ja teenuse osutajatele. Varasemalt sellised nõuded üldse puudusid. Sealjuures kehtestati hooldusplaani nõue. Hooldusplaanis määratakse kindlaks teenuse saaja vajadused ning toimingud, mis tagavad tema turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. Samuti kehtestati nõuded hooldustöötajate kvalifikatsioonile, mille täitmiseks jäeti 4-aastane üleminekuperiood. See tähendab, et aastal 2020 peavad kõik üldhooldusteenust vahetult osutavad hooldustöötajad olema täitnud vähemalt ühe alljärgnevatest tingimustest: kas olema läbinud hooldustöötaja kutseõppe tasemeõppe, läbinud hooldustöötaja täiendkoolituse või talle on omistatud hooldustöötaja kutsetunnistus.
Stenogrammi saab lugeda siit.