EKRE VÕRU-, PÕLVA- JA VALGAMAA RINGKONNA JUHATUSE PÖÖRDUMINE RIIGIKOGU KAGU-EESTI SAADIKUTE JA AVALIKKUSE POOLE.
Kagu-Eesti ei tohi jääda Eesti ja järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi ääremaaks
Eesti valmistab ette järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi toetusvahendite kasutamise põhimõtteid. Esmakordselt koondatakse kõik Euroopa Liidu fondid ühtse riikliku arenguplaani alla – sealhulgas regionaal-, põllumajandus-, kalandus- ja siseturvalisuse fondid. Selle protsessi koordineerimine on Rahandusministeeriumi käes ning just praegu tehakse valikuid, mis mõjutavad Eesti piirkondade arengut järgmise kümnendi jooksul.
EKRE- Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Võru-, Põlva- ja Valgamaa ehk 11. ringkonna juhatus peab vajalikuks, et Kagu-Eesti inimesed, siinsed omavalitsused, organisatsioonid ning eelkõige piirkonnast valitud Riigikogu saadikud seisaksid ühiselt selle eest, et KaguEesti ei jääks taas riiklikes arenguplaanides tagaplaanile.
Kagu-Eesti ei vaja haletsust ega järjekordseid üldsõnalisi lubadusi. Vajame õiglast kohtlemist, sihipäraseid investeeringuid ja otsuseid, mis aitavad siinsetel inimestel elada, töötada ja peresid kasvatada väärikalt ka tulevikus.
1. Balti kaitsevööndi rajamine peab tooma arengut ka kohalikele inimestele
Kagu-Eesti on Eesti julgeoleku seisukohalt strateegilise tähtsusega piirkond. Kaitsevõime tugevdamine ja Balti kaitsevööndi rajamine ei tohi toimuda kohalike inimeste huvide arvelt. Riigikaitselised investeeringud peavad olema seotud ka piirkondliku arengu kohustusega. See tähendab kohalike teede ja sildade väljaehitamist, side- ja energiataristu parandamist, kohalike ettevõtjate kaasamist hangetesse ning maaomanikega õiglast ja läbipaistvat suhtlust.
Samuti peavad kohalikud omavalitsused olema otsustusprotsessides sisuliselt kaasatud. Riik ei saa käsitleda Kagu-Eestit ainult puhvertsoonina. Kui piirkond kannab riigikaitselist koormust, peab ta saama ka reaalse arengu eelise.
2. Riiklik kriisifond Eesti perede kaitseks
Paljud Eesti pered, eriti maapiirkondades, elavad olukorras, kus üks suurem õnnetus võib tähendada kodu või elatusallika kaotust.
Teeme ettepaneku luua riiklik kriisifond, mis aitaks inimesi tulekahjude, tormikahjude, üleujutuste ja teiste loodusõnnetuste korral juhul, kui kahjud jäävad kindlustusest katmata või inimesel puudub majanduslik võimekus taastumiseks.
Inimene ei tohi jääda üksi hetkel, kui ta kaotab oma kodu või elatusallika.
3. Kaitsevõime tugevdamisega peab kaasnema kohalike teede rahastus
Kui riik suurendab Kagu-Eestis sõjalist kohalolu ja rasketehnika liikumist, peab sellega kaasnema süsteemne kohaliku taristu rahastamine.
Täna on olukord ebaõiglane. Kui Ida-Virumaal on enamik riigiteid mustkatte all, siis Kagu-Eestis moodustavad mustkattega teed ligikaudu poole kogu teedevõrgust. See tähendab kehvemat ligipääsu ettevõtlusele, aeglasemat pääste- ja kiirabivõimekust ning suuremat ääremaastumist.
Kagu-Eestisse on vaja eraldi taristuprogrammi, mille eesmärk on kohalike teede viimine mustkatte alla, sildade ja ühenduste renoveerimine, piiriäärsete piirkondade ühenduvuse parandamine ning kiire interneti ja energiajulgeoleku tugevdamine.
4. Õiglase ülemineku fond peab jõudma ka Kagu-Eestisse
Õiglase ülemineku fondist suunatakse Ida-Virumaale sadu miljoneid eurosid ettevõtluse, hariduse, kultuuri ja elukeskkonna arendamiseks.
Küsime otse: kas Kagu-Eesti probleemid on riigi jaoks vähem tähtsad?
Kagu-Eesti seisab silmitsi rahvastiku vähenemise, töökohtade nappuse, madalama investeerimisaktiivsuse ja ääremaastumisega. Piiriregioonina on piirkonnal ka täiendavad julgeoleku- ja ühenduvusprobleemid.
Teeme ettepaneku luua eraldi Kagu-Eesti arenguprogramm, mille kaudu toetatakse väikeettevõtlust, tootmise arendamist, kogukonnaprojekte, kultuuri- ja haridusalgatusi, noorte tagasipöördumist piirkonda ning energiasõltumatuse suurendamist.
Õiglane regionaalpoliitika tähendab, et abi ei sõltu ainult sellest, millises piirkonnas probleem parasjagu poliitiliselt nähtav on.
5. Erimajandustsoon Kagu-Eestisse
Kagu-Eesti vajab julgeid ja erakorralisi lahendusi.
Teeme ettepaneku analüüsida Kagu-Eesti erimajandustsooni loomist, mis võimaldaks pakkuda maksusoodustusi uutele ettevõtetele, vähendada tööjõumakse, tagada tootmisettevõtetele soodsamad energiatingimused ning luua lihtsustatud investeerimiskeskkond.
Piiriregioonina konkureerib Kagu-Eesti otseselt Läti ja teiste lähiriikide piirkondadega. Kui riik soovib siin elu säilitada ja arendada, tuleb luua tegelik konkurentsieelis.
6. Regionaalne võrdsus peab muutuma reaalseks poliitikaks
Kagu-Eesti ei saa olla piirkond, kust noored lahkuvad seetõttu, et riik ei taga võrdseid
võimalusi.
Riik peab rakendama meetmeid, mis toetavad inimeste püsimist maapiirkondades. Selleks tuleb kehtestada õpetajatele regionaalne palgakoefitsient, suurendada maapiirkondade elamufondi toetusi, toetada noorte perede kodu rajamist ning siduda riiklikud investeeringud rahvastiku säilitamise eesmärkidega.
Samuti tuleb parandada perearstide, pääste ja hariduse kättesaadavust.
Regionaalpoliitika ei tohi tähendada ainult Tallinna ja suuremate keskuste arendamist.
7. Rongiliikluse taastamine Tartu–Valga–Võru–Koidula suunal
Kagu-Eesti vajab toimivat rongiühendust.
Tartu–Valga–Võru–Koidula raudteekoridoril on ajalooline, hariduslik ja regionaalne tähtsus ning sellel on oluline potentsiaal turismi ja piirkondliku liikuvuse arendamisel.
Rongiliiklus parandaks eakate ja autota inimeste liikumisvõimalusi, toetaks koolide õppekäike ja noorte liikumist, aitaks kaasa turismile ning looks alternatiivseid ühendusi Rail Balticule.
Samuti tugevdaks see Tartu–Valga–Riia suunalisi ühendusi.
Nõuame, et riik telliks konkreetse tegevuskava ja tasuvusanalüüsi rongiliikluse taastamiseks Kagu-Eestis.
8. Kagu-Eesti arengustrateegia vajab reaalseid tulemusi
Riigikontrolör Janar Holm on juhtinud tähelepanu sellele, et Kagu-Eesti arengustrateegia elluviimine on olnud nõrk ning riik ei ole meetmete kavandamisel piisavalt arvestanud seatud eesmärkidega.
Kagu-Eesti inimesed ei vaja järjekordset dokumenti riiulile.
Vajame mõõdetavaid eesmärke, kindlaid tähtaegu, selgeid vastutajaid, püsivat rahastust ja regulaarset avalikku aruandlust.
Riik peab lõpuks otsustama, kas Kagu-Eesti on Eesti ääreala või strateegiline piirkond, mille säilimine ja areng on riiklik huvi.
Kutsume kõiki Kagu-Eestist valitud Riigikogu saadikuid, kohalikke omavalitsusi, ettevõtjaid ja kogukondi seisma ühiselt selle eest, et järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi otsused ei sünniks taas ainult Tallinna vaatest ning regionaalareng toimuks maastikul, mitte paberil.
Kagu-Eesti inimesed väärivad õiglast kohtlemist, turvalist elukeskkonda ja võimalust oma kodukandis tulevikku ehitada!
Alla kirjutanud EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 11. ringkonna juhatus
Juhatuse liikmed:
Lilia Müller, Valga valla osakond
Rain Epler, Võru linna osakond
Mati Kuklane, Rõuge valla osakond
Kai Paks, Rõuge valla osakond
Üllar Tamm, Võru valla osakond
Margus Sikk, Rõuge valla osakond
Mare Raid, Otepää valla osakond
Greg- Mattias Murumets, Põlva valla osakond
Einar Pruus, Valga valla osakond
Allan Ilisson, Tõrva valla osakond
Anne Uppin, Antsla valla osakond
Heiki Prants, Võru valla osakond
Meelis Maranik. Kanepi valla osakond
Lembit Lassik, Setomaa valla osakond
Andrus Ämarik, Räpina valla osakond