Veidi üle poole Eesti inimestest leiab, et terrorism võib Soomest ja Rootsist Eestisse hiilida ning seetõttu tuleks laevalt tulijate dokumente kontrollida.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut viib läbi kuni valimisteni kestvat arvamusküsitluste seeriat, mille raames küsitakse iga kuu inimeste hinnangut iga parlamendierakonna ühe valimislubaduse kohta.
Järjekorras kolmandas küsitluses, mida tehti augustis-septembris, esitas EKRE järgmise küsimuse: “Kas Eesti peaks taastama dokumendikontrolli Soome ja Rootsi suunal, et ära hoida terrorismi levikut meile? ”Seda toetab 52%, vastu on 42% ning seisukohta ei osanud öelda 6% vastanutest.
Ühegi küsimuse puhul polnud vastajatele märgitud, mis erakonnalt idee pärineb. Kõiki küsimusi paluti hinnata 4-palli skaalal („Jah“, „Pigem jah“, „Pigem ei“, „Ei). Iga küsimuse puhul on esitatud vastajate osakaal, kes vastas “Jah” või “Pigem jah”, ehk siis võttis erakonna ideed pooldava seisukoha. Vastajatel oli ka võimalus valida variant „Ei oska öelda“.
Teises voorus, mis viidi läbi juulis, oli EKRE küsimus: “Kas pooldate aastase raiemahu kehtestamist, et vältida Eestis metsade üleraiumist?” Selles uuringus vastas “Jah” 48,3% ning “Pigem jah” 26,5%, seega oli pooldava seisukoha protsent 74,8.
Esimeses, juunikuises voorus küsis EKRE “Kas leiate, et kohtunikud peaks Eestis olema kodanike poolt valitavad?” Selles küsitluses oli kõik variandid enam-vähem võrdse protsendiga, positiivse vastukaja andis 38,2% küsitletutest.
Mis aga puutub piirikontrolli teemasse, siis Euroopas varjapaigaõiguse saanutel on Schengeni ruumis liiga vaba liikumisvõimalus. Seda näitab lugu pagulasest, kes esitas varjupaigataotluse kolmes riigis – Itaalias, Saksamaal ja Norras, kusjuures nende vahel liikudes ei kontrollitud teda kordagi. Ka hiljutise Amstrdami noarünnaku sooritanud afgaanil oli elamisluba Saksamaal, kuid tapma läks ta Hollandisse. Rootsi on juba arvukalt terrorirünnakuid üle elanud, Soome sai “tuntuks” ohvriterohke Turu pussitamisega.