Riigikogu riigikaitsekomisjoni raport „Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras“ teeb kriitikat Kaitseväe eelmiste juhatajate Riho Terrase ja Martin Heremi kohta, kelle tegevus on viinud olukorrani, kus kaitsevägi ei suuda sõjaolukorras efektiivselt toimida.
Siinkohal meenutame, kuidas EKRE esimees Martin Helme kritiseeris Heremit juba kaks aastat tagasi ja milline pasarahe tuli poliitiliste vastaste poolt. Ja nagu nüüd selgub – oli EKRE-l järjekordselt õigus! Raporti koostanud töörühm tegutses erakondade üleselt, EKRE-t esindas Anti Poolamets.
Raport koosneb kaheksast sisupeatükist: valmisolek, valmidus, valmiduse hindamine, energiajulgeolek, psühholoogiline kaitse, kaitsetööstuspoliitika, õigusruum ning strateegiline valmidus ja juhtimise arhitektuur Eestis.
Riigikaitsekomisjoni töögrupp leiab, et riigikaitse valmisoleku ja efektiivsuse hindamise süsteem vajab sisulist reformi. Nad nendivad raportis, et praegused mõõdikud keskenduvad peamiselt rahale, varustusele ja personali arvule, samas on kõrvale jäänud valmisolek, reageerimiskiirus ja lahinguvõime sisuline hindamine. Seega puudub töögrupi hinnangul terviklik strateegia riigikaitseks. Lisaks kõigele pole töögrupi hinnangul kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne kooskõlas NATO nõuetega ega paku poliitikutele tõenduspõhiseid otsustusvõimalusi.
Tuuakse ka esile, et kaitseministeeriumil puudub visioon. Muuhulgas on toodud välja ka, et näiteks tuulepargid on kergesti haavatavad droonilöökidele. Töögrupi hinnangul on probleem, et kaitsevaldkonna juhtimisahel on killustatud.
„Kaitseväe juhataja ei saa lükata süüd võimaliku kaotuse eest kaitseressursside ameti või riigi kaitseinvesteeringute keskuse kaela, isegi kui need oma ebaefektiivse tegevusega selle põhjustaksid,“ märgitakse raportis, kus kritiseeritakse teravalt nii kindral Terrast, kes oli ametis 2011-2018 kui ka eelmist kaitseväe juhti kindral Heremit.
Siin vihjatakse, et Martin Herem ei saanud aru kaitseväe personalifunktsiooni tähtsusest sõjaajal, mistõttu ta loovutas selle kaitseressursside ametile.
EKRE oli 2022. aasta sügisel kategooriliselt vastu kaitseväe juhataja Martin Heremi ametiaja pikendamisele, sest too ei sobi sellele ametikohale.
Valitsus pikendas toona kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) ettepanekul kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi ametiaega kahe aasta võrra, kuni 2025. aasta detsembrini.
EKRE esimees Martin Helme sõnas, et Martin Herem ei sobi kaitseväe juhataja ametikohale ning pole juba tükk aega näidanud ühtki märki sellest, et ta mõistaks, mida ta on valesti teinud.
Helme sõnas siis, et protseduurilises mõttes on valitsuse otsus kaitseväe juhataja ametiaja pikendamise kohta probleemne, kuna Heremi ametiaeg saab läbi alles umbes aasta pärast ja vahepeal on valimised. Nõnda tegi toonane valitsus otsuseid järgmise valitsuse eest ning see pole põhjendatud.
Herem ei sobinud Helme hinnangul ametisse mitmel põhjusel. Põhiliseima probleemina tõi ta välja, et Herem ja mitmed teised jõuametite juhid on rikkunud põhiseadust. „Räigelt on rikkunud inimeste põhiseaduslikke õigusi oma sundvaktsineerimise poliitikaga ja sellega muide kahjustanud ka Eesti riigikaitset, kuna üle 650 inimese on kaitsejõududest lahkunud selle poliitika tagajärjel,“ ütles ta.
Samuti tõi Helme välja, et Heremil puudub arusaam, mis on tsiviilkontroll. Ta ütles, et kõrgemad sõjaväelased ei tohiks tulla poliitikutele ütlema, kuidas on või kuidas ei ole, vaid see peaks käima vastupidi.
Kolmanda probleemina tõi Helme välja Heremi sõjalise doktriini, mis on tema hinnangul olnud ebaadekvaatne juba aastaid.
2023. aasta veebruaris süüdistas Martin Helme kaitseväe juhte Eesti relvitustamises ja kaitsevõimesse mitme aasta pikkuse augu tekitamises. Helme vastas sellega Heremile, kes süüdistas Helmet valetamises.
EKRE poliitilised vastased pildusid samuti Helme pihta tuld ja tõrva stiilis, kuidas ta julgeb Eesti kaitseväge solvata. Nagu nüüd raportist selgub, oli EKREl taas õigus.