Täna oli Riigikogus arutlusel Nursipalu harjutusväljaku küsimus, kus EKRE tegi pärast arvukaid küsimusi kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) esitletud seadusemuudatuse tagasilükkamise ettepaneku ning EKRE oli ka ainsa fraktsioonina selle tagasilükkamise poolt.
Opositsioonierakondadest olid nii Keskerakond kui ka Isamaa selle eelnõu edasise menetlemisega põhimõtteliselt nõus.
Tegemist oli Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimese lugemisega. See eelnõu tahab luua õiguslikud alused kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, sealhulgas palju vaidlusi põhjustanud Nursipalu harjutusvälja arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt pidas kõne Rain Epler.
„Tulenevalt meie asukohast, meie agressiivsest naabrist, ei ole mitte mingit küsimust selles, et me peame oma kaitsevõimet tugevdama. Me peame seda hoidma kogu aeg heal tasemel. Ja ei ole mitte mingit kahtlust ka selles, et kui meie Kaitseväel on vaja suuremat harjutusvälja, siis tuleb loomulikult see harjutusväli luua. Selles osas ei ole meil mingit vaidlust ei opositsiooni ja koalitsiooni vahel, meil valitsusega. Otse vastupidi, EKRE on alati rääkinud vajadusest kaitsevõimet tugevdada. Meil on siiralt hea meel, et ka Reformierakond on lõpuks sellest vajadusest aru saanud.
Küsimust ei ole ka selles, kas meil on vaja piisavaks kaitsevõimeks, et meil oleks hea koostöö liitlastega ja et liitlased oleksid siin. Liitlaste osas käis siin mitu küsimust läbi ja ainuke, mis selle koha pealt ma tahan öelda, et kui tegelikult on plaan teha mingi sarnane rahvusvaheliste erikokkulepetega liitlaste baas analoogiliselt näiteks Ramsteini baasiga, kus Eesti jurisdiktsioon ei kehti, siis sellest võiksid Eesti inimesed teada ette, mitte tagantjärele. Need on need on asjad, milles, ma arvan, me oleme siin saalis vägagi ühel meelel.
Aga seoses nii selle eelnõuga, mida me siin täna arutame, kui ka selle Nursipalu harjutusvälja laiendamisega, on mõned aspektid, mis vajavad äramärkimist. Kõigepealt see, et riigi kaitsevõime vaata, et olulisim komponent on kodanike usaldus oma riigi vastu. Patriotism selle sõna heas tähenduses. Ja selles osas on valitsuse esindajad, vähemasti Nursipalus, käitunud küll selliselt, mis nii usaldust ja ilmselt ka patriotismi võib tugevalt õõnestada. Esmalt valetati enne valimisi. Siin minister vastustes küll puikles sellest kõrvale, aga ma ise kohtusin ministriga Võrus veebruarikuus ja sain kinnitust sellest nii enda küsimustele vastustes kui ka teiste saalis olnute küsimustele vastustes, et midagi ei tehta kiirustades. Vastati, et mingeid otsuseid ei ole tehtud. Peaminister ütles veel veebruari alguses: kiirendatud korras Nursipalu harjutusala ei laiendata.
Aga olukord on nüüd selline, et mets on raadatud. Tee-ehituseks luuakse uut karjääri, mille loamenetluse, plaanide avalikustamist ei peeta vajalikuks riiklikes ja maakondlikes lehtedes, kuna puuduvat avalik huvi. Hanked toimusid ilmselgelt juba talvel, paljud neist on juba lõppenud, lõppesid ilmselt ka enne valimisi. Ja nüüd me arutame siin siis eelnõu, kui protsess on juba ammu käinud, see eelnõu, annaks siis poole protsessi pealt seadusliku aluse sellele kiirustamisele. See ilmselgelt ei ole riigi viisakas käitumine oma kodanikega. Ma arvan, et siin rääkida sellest, et kuidagi usaldus valitsuse vastu või patriotism selle toimel kasvavad, nad on kohatu.
Siin kohati on avalikus diskussioonis püütud jätta muljet, justkui võrokesed oleks kuidagi Eesti riigi vastu. Tegelikult see ei ole nii. Võrokesed nii eravestlustes, erinevates suuremates-väiksemates ringides kogunedes, aga ka võrokeste kongressi käigus on väga selgelt välja öelnud, et loomulikult Eesti riigikaitse on oluline meie kaitsevõime ja loomulikult on Võrumaa väga oluline osa Eestimaast. Nad kuidagipidi ei vastanda ennast Eesti riigile. Ja kurb on see, kui siin mõned koalitsioonipoliitikud peaministriga eesotsas süüdistavad võrokesi separatismis.
Mis puudutab harjutusvälja asukohta, siis seal kumab läbi tegelikult see, et kvaliteetset analüüsi alternatiivide kaalumiseks ei ole tehtud. Jääb mulje, et see oli selline mugavusvalik, et seal juba on, teeme seal edasi. Ja kui siis hakati nõudma seda analüüsi, siis visati inimestele ette selline, ma ütleksin, neljanda klassi õpilase tasemel tabel, kus oli mingi lühike nimekiri võimalikest kohtadest. Ja siis oli kõigile peale Nursipalu kirjutatud taha: ei sobi.
Aga see harjutusväli hakkab asuma Võru linna kõrval, mis on Kagu-Eesti suurim linn, circa 12 000 elanikku. See on suur küsimärk, et miks just sinna. Minister siin rääkis enne, kuidas loodus õitseb harjutusväljadel. Siis ma jätan siin õhku küsimuse, et kas seda asukohta otsides kaaluti ka mõnda kohta, kus inimese tegevus on juba väga piiratud, mille lähedal ei ela suurel hulgal inimesi, ja et teha asju niimoodi, et võib-olla luua see harjutusväli sellisesse kohta. Ja näiteks looduskaitseala või mingite piirangutega ala sinna Nursipalu kanti, ja meil oleks poole sajandi või sajandi pärast Võru linna kõrval mitte kõva paugutamine, mis tõesti neid vibratsioonilaineid läbi terve linna saadab. Aga seda analüüsi millegipärast ei tehtud.
Ja just nendel, siin loetletud põhjustel ja neist tulenevalt esitan ma meie fraktsiooni nimel ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.“
Isamaa esindaja Helir-Valdor Seeder aga ütles, et selle seaduse lihtsalt tagasilükkamine ei ole olukorra lahendus ja nemad on valmis dialoogiks nii opositsiooniga kui nende kohalike inimestega. Seetõttu Isamaa toetab selle eelnõu menetlusse jätmist, aga soovivad, et muudatusettepanekutega arvestataks.
Keskerakonda esindanud Enn Eesmaa ütles küll, et valitsus tegeleb Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega liigselt kiirustades ja Riigikogule menetlemiseks üle antud eelnõus on mitmeid küsitavusi, mistõttu Keskerakonna fraktsioon seda praegusel kujul ei toeta. Ometi jätsid nad selle tagasilükkamise poolt in corpore hääletamata.
Eelnõu järgi on kiirendatud korras harjutusvälja rajamise erandit vaja seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu. Eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel kaitseväe ja kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata.