Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Helle-Moonika Helme esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele arupärimise Maarjamaa ühendkooli kohta. Haridus- ja teadusministeerium plaanib 1. juulist 2025. a liita Kammeri kooli, Kiigemetsa kooli, Nurme kooli, Raikküla kooli, Urvaste kooli, Valga Jaanikese kooli ja Ämmuste kooli ning nende põhjal moodustada ühe uue õppeasutuse Maarjamaa kooli.
Tegemist on HEV koolidega ehk koolidega, kus õpivad haridusliku erivajadusega lapsed.
Ühendatavates koolides õpib 10.11.2024 seisuga kokku 264 õpilast. Koolid tegutsevad hetkel iseseisvate asutustena seitsmel erineval aadressil ning kõikides ühendatavates koolides õpitakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes.
Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatud seitsme erivajadustega laste kooli üle-eestiline ühendamine on suur ja kiire muutus, mistõttu tundub koolidele saadetud infoleht üldsõnaline ja ümberkorraldamise eesmärgid küsitavad. Eeldatavasti on ministeeriumis läbi viidud põhjalik analüüs, kus ühendamise positiivsed ja ka negatiivsed tulemused on täpsemalt kirjeldatud. Samas ei ole koolide personalile laiemalt ega lastevanematele jagatud mingit detailsemat infot selle väga paljusid inimesi puudutava plaani osas.
Seoses sellega soovib Eesti Konservatiivne Rahvaerakod esitada haridus- ja teadusministrile järgmised küsimused:
-Kuidas tõuseb hariduse kvaliteet ning paranevad töö- ja õppetingimused ilma olemasolevat kulubaasi suurendamata? Palume täpsemat selgitust! Mille arvelt tekib lubatud 300 000 euro suurune kokkuhoid?
-Ühendkooli toimimiseks on tarvis välja töötada uued IT lahendused. IT lahenduste väljatöötamine on teatavasti kallis. Kui suure kulu toob kaasa nende uute ühiste IT-süsteemide loomine ja ühise asjaajamise korraldamine?
-HTMi poolt koolidele saadetud kirjas on sedastatud, et olulist tööaja säästu annab tänase seitsme erineva kooli dokumentatsiooni asemel ühe dokumentatsiooni paketi pidamine, mis
võimaldab kooli personali rakendada efektiivsemalt õppetöös. Kas dokumentatsiooniga tegelevat personali kavatsetakse rakendada õppetöös? Kas raamatupidaja, sekretär ja teised, kellele ühendamise käigus rakendust ei eita, hakkavad siis koolis töötama õpetajatena?
-Kuidas lihtsustub väidetav kooli vastuvõtuprotsess lapsevanematele? Kui suur võimalus on lapsevanemal kooli valikul kaasa rääkida? Kes teeb lõpliku valiku kuhu kooli konkreetselt laps suunatakse?
-Kuidas uued loodavad ametikohad eraldiseisvate õppekohtade vajadusi katavad? Kuidas ühendkoolis loodavad teenused paremini õpilasteni jõuavad?
-Kuidas suudab üks ühendkooli direktor tegelikkuses seitsme kooli igapäevaelu korraldada, koolielu sisuliselt juhtida, kõigis koolides esilekerkivaid probleeme tõhusalt ja kiirelt lahendada?
-Kuidas on kavandatud õpilaste õppetingimuste ja õpetajate töötingimuste parandamine, aga ka uute ametikohtade loomine ja seda kõike 300 000 eurose kokkuhoiu arvelt?
-Kuidas ühendkooli ühendatud hoolekogul on võimalik täita oma tööülesandeid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel ja juhtimisel iga õppekoha osas eraldi?
-Kui palju on kavandatud selle reformi käigus luua uusi ametikohti ning kuidas on planeeritud nende töö jaotus seitsme õppekoha vahel? Kuidas jagatakse õpetajate töökogemust ja töökoormust nende õppekohtade vahel, kui kõik koolid paiknevad eri maakondades üksteisest kaugel? Kas aeg, mis kulub ühest koolist teise sõitmisele, kuulub tööaja sisse? Kui töötajal puudub isiklik transport ning peab kohapeal ööbima, siis kuidas kompenseeritakse need kulud?
-HTMi kirjast õppeasutustele tuli välja, et koolide senised direktorid koondatakse. Uue kooli direktor töötab välja uue kooli juhtimisstruktuuri vastavalt püstitatud eesmärkidele. Kas uue kooli juhtimisstruktuur ei peaks valmis olema enne, kui uus kool tööle hakkab? Millest selline kiirustamine?
-Milliste põhimõtete alusel on plaanitud väidetavalt kokkuhoitud raha koolide vahel
jagada?