Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas tervise- ja tööminister Tanel Kiigele arupärimise, millega soovib teada, miks kavatseb valitsus hakata lapsi koroonaviiruse vastu vaktsineerima olukorras, kus maailma tervishoiutöötajate seas puudub konsensus selle kasulikkuse osas.
Arupärimise üle andnud EKRE fraktsiooni liikme Anti Poolametsa sõnul tõukub teema püstitus 30. novembril sotsiaalministeeriumi juures kogunenud riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusest hakata vaktsineerima 5–11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks.
Poolamets juhib tähelepanu, et märkimisväärne hulk arste ja meditsiiniteadlasi üle maailma on hoiatanud laste vaktsineerimise eest, kuivõrd koroonavaktsiinide pikaajaline ohutus lastele ei ole praegu tagatud.
„Paljude meditsiinitöötajate väitel püsib ilma laiapõhjaliste, korduvate ja pikaajaliste ohutusandmeteta risk laste tervisele pikas perspektiivis liiga kõrge, mistõttu ei ole tervete laste vaktsineerimine õigustatud. Pealegi on koroonaviiruse nakkusega seotud kliinilised riskid alla 18-aastaste laste puhul väga väikesed. Teisisõnu, maailma tervishoiutöötajate seas puudub konsensus, et laste vaktsineerimine teeb rohkem kasu kui kahju,“ ütleb Poolamets.
EKRE soovib minister Tanel Kiigelt teada, kui palju 5-11-aastaseid lapsi on Eestis koroonaviiruse tõttu hospitaliseeritud ja kui palju on selle vanusegrupis esinenud surmajuhtumeid ja raskeid tüsistusi.
„Tahame teada ka seda, kas laste vaktsineerimiseks plaanitakse kasutusele võtta samasugused jõuvõtted nagu rakendatakse praegu vanemate kui 12-aastaste inimeste puhul, st vaktsineerimata ei pääse muuseumisse, teatrisse, näitusele, kohvikusse ja isegi vabaõhu atraktsioonidele nagu liuväljad ja suusamäed,“ ütles Poolamets.
UU
Üle poole Eesti inimestest on sundvaktsineerimise vastu, rahvuskonservatiividest ei nõustu 85%