Enne valimisi tõstatas EKRE idee justiitsreformist, sest Eestis on justiitssüsteem väidetavalt kallutatud ja korruptiivne – siis vallandas see võimumaailmas pahameeletormi.
Kaja Kallas, Taavi Rõivas, Tõnis Saarts, Jürgen Ligi ja veel kümned võimupoliitikaga seotud tegelased kritiseerisid reformiideed raevukalt, väites, et Eestis on kõik kõige paremas korras. EKRE-t süüdistati lausa demokraatia ja kohtusüsteemi õõnestamises.
Kujundlikust ütlusest kohtunike veerevate peade kohta aga sai lausa EKRE-vastase sõja rünnakuhüüd – kõrkharitud vasakliberaalid ei tea funktsionaalsest lugemisoskusest midagi, ja nad võtsid seda sõna-sõnalt, et ei peaks justiitssüsteemi korrumpeerumusele näkku vaatama. Kohtunikud kuulutati lausa puutumatuteks, seda koos naistearstide, ajakirjanike ja paljude teiste võimutugedega.
Nagu ikka, tulevad EKRE juhtpoliitikute karmidele väljaütlemistele ajapikku tõestused – nii oli ülikoolide võõrtudengite taseme ja varjatud migratsiooniga, ning nüüd lisandub sellele prokuratuuri halb töö koos vajadusega asendada peaprokurör Lavly Perling kellegi teisega, sest selles ametkonnas on kõik valesti.
Eesti Ekspress kirjutab kohtute ja prokuratuuri tööst: “Kohtunik tegi prokuratuuri töö pihuks ja põrmuks: „Miski ei leidnud tõendamist ja kõik tuli õigeks mõista.“ Ehk siis: Haapsalu kohtunik Piia Jaaksoo räägib, miks ta mõistis õigeks viis rasketes kuritegudes süüdistatud meest ja ühe naise.” Jutt käib prokuratuuri olematust tööst süüdistuse koostamisel.
Ega kohtud ise paremad pole – kuigi kooseluseadus pole rakendusaktideta mingit õiguslikku tausta omandanud, jätkavad kohtud otsuste tegemist, mis lähtuvad sellest, nagu oleks võõrsil sõlmitud samasooliste abielud Eestis õiguslikud. Või siis kohandatakse võõraste riikide seadused Eestile kohustuslikeks.
Ega miski sellest iseenesest paremaks muutu, kui EKRE justiitsreformi ideed ka edaspidi blokeeritakse – mingil hetkel sööb korruptsiooniuss justiitssüsteemi nii hõredaks, et see kukub ise kokku.