Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, milles osutab, et Eesti julgeolekupoliitika alused peavad vastama tegelikule julgeolekuolukorrale, mis on viimastel aastatel oluliselt halvenenud.
Arupärimise üle andnud Riigikogu liige Leo Kunnas juhtis tähelepanu, et „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ uuendatud versioon peaks Riigikantseleist lähtuva informatsiooni kohaselt jõudma Riigikokku käesoleva aasta mais.
„Paraku käitus Riigikogu eelmise aasta mais valitsuse kummitemplina, kui kinnitas riikliku alusdokumendi „Strateegia 2035“ julgeolekupoliitilise osa sisutühja ja mittemidagiütlevana, arvestamata julgeolekukeskkonnas vahepeal aset leidnud negatiivseid muutusi,“ ütles Kunnas.
„EKRE ettepanekud tõsta kaitsekulud vähemalt 2,6% SKP-st, luua miiniveeskamise, rannakaitse ja keskmaa õhutõrje võimekused ja lähiõhutõrje võimekus Kaitseliidus ning luua politsei- ja piirivalve kriisireserv hääletasid praeguse koalitsiooni saadikud maha, vaatamata sellele, et samal ajal toimus eelmine Vene vägede koondamine Ukraina piiride lähedusse. Ka ei pakkunud koalitsioon ise midagi paremat asemele.“
Kunnas märkis, et „Strateegia 2035“ ja „Eesti julgeolekupoliitika alused“ on alusdokumendid riigikaitse arengukava koostamisele.
„„Riigikaitse arengukava 2022-2031 sai siit puuduliku sisendi, mille tagajärjel kinnitas valitsus selle eelmise aasta detsembris kõigest 2,0% kaitsekulutuste raamistikus SKT-st. Kuigi käesoleva aasta kaitsekulutused moodustavad 2,31% SKT-st (749,6 miljonit eurot), mille eest oleme valitsust ka tunnustanud, on praegu kehtivas riigi eelarvestrateegias 2022-2025 kahjuks nähtud ette kaitsekulude protsendi vähenemine 2,14%ni SKT-st 2023. aastal (727,8 miljonit eurot) ning 2,02%ni SKT-st 2024. ja 2025. aastal (vastavalt 719,3 ja 752,7 miljonit eurot),“ ütles Kunnas.
„Seega on jaanuaris tehtud valitsuse otsus eraldada nelja järgneva aasta jooksul riigikaitsele 380 miljonit eurot lisaraha suuresti eelnevate otsuste vigade parandusega. Ühtegi uut võimekust ei ole kavas luua ega sõjaaja kaitseväge suurendada. Praeguses julgeolekukriisis ei saa seada eelarvetasakaalu riigi kaitsevõimest tähtsamaks. Leedu ja Poola teavitasid eelmisel aastal oma kavatsusest tõsta kaitsekulud 2,5% tasemele SKTst. Läti tegi sama käesoleva aasta jaanuaris.“
EKRE fraktsioon soovib peaministrilt teada, kas valitsus on valmis järgima Poola, Leedu ja Läti eeskuju ning määratlema uutes julgeolekupoliitika alustes Eesti kaitsekulutuste protsendi sisemajanduse koguproduktist 2,5% või sellest kõrgemal tasemel.
„Soovime valitsuselt vastust küsimustele, milliseid puuduolevaid sõjalise riigikaitse võimearendusi peab valitsus prioriteetseteks ja mida on kavas ette võtta nende võimelünkade täitmiseks. Tunneme ka huvi, kuidas kavatseb valitsus uute julgeolekupoliitika aluste väljatöötamisel teha koostööd parlamendi opositsioonierakondadega,“ ütles Kunnas.