Kuigi rahvuskonservatiivide poliitilised oponendid sõimavad neid räuskajateks, on EKRE roll poliitikas ülioluline – erakond tõstatab need valupunktid, mida ükski teine partei kunagi ei puuduta.
Mõne aja eest käisid EKRE Riigikogu fraktsiooniga kohtumas vaimse tervise edendajad, kes tutvustasid omi plaane ja vajadusi, et eestlaste üha halvenevat vaimset tervist päästa. Rahvuskonservatiivid lubasid nende plaane toetada, kuid tõstatasid hoopis teistlaadi küsimuse: ei piisa võitlusest probleemiga, kui ei võidelda põhjustega.
Rahva vaimne tervis, eriti noorte oma, on tugevasti kahjustatud sõja- ja kliimaärevusega – noored ei taha lapsi saada ega eladagi. EKRE poliitikud leidsid, et vähem on vaja kliimahüsteeriat ja sõjaõhutust, samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, kuidas inimeste vaimset tervist laastab mure hakkamasaamise pärast, seda eriti maksu- ja hinnatõusude taustal. Kuni neid küsimusi ei lahendata, jätkavad inimeste pead huugamist.
Kohtumise teine pool tunnistas, et nad pole üheski fraktsioonis sellist teemaarendust kuulnud, see oli neile uudne lähenemine ja seetõttu arutleti pikalt hoopis põhjuste kallal.
Nii kohtumistel vaimse tervise edendajate kui haridusministriga on EKRE välja toonud selle, kui problemaatiline on algselt progressiivseks peetud “kaasav haridus”, kus kokku on pandud nii problemaatilised kui edasipüüdlikud lapsed – kuna õpetajad peavad pidevalt tegelema esimestega, jääb heade õppuritega tegelemine unarusse ja kannatab õppekvaliteet. Minister Kristina Kallas aga kaitseb “kaasamist” erilise innuga, mis polegi ime, sest tema ümberkorraldustest on ilmselgelt teadliku lammutamise märke. Olukord koolides agaüha halveneb ja õppekvaliteet langeb – meil koolitatakse ullikesi.
Sel nädalal kohtus EKRE fraktsioon rakenduskõrgkoolide juhtidega. Ühiselt leiti, et just sealt tulevad majandusse vajalikud inimesed ja kõige otsesemat teed pidi. Muuhulgas aga tõstatas EKRE fraktsioon rea küsimusi, mida koolijuhid teistes fraktsioonides ei kuule: sellest, kuidas rahvusvahelistumine viib inglise keele massikasutamiseni, eesti keel teaduskeelena hääbub; kolmandast maailmast saabunud õppurid tulevad siia enamasti sooviga pääseda Euroopa Liitu, seejuures mitte Eestisse jäädes.
Anti Poolamets tõi näiteks Riia, kuhu Läti valitsus on lasknud ohtralt India tudengeid, kelle kohta on India enda valitsus öelnud, et enamik neist ei suundu mitte sedavõrd õppima, kuivõrd emigreeruma. Võõrtudengitega luuakse multikultuurset ühiskonda, samas kui kaasama peaks just oma noori, eriti rakenduslikusse kõrgharidusse, et spetsialistid olekski omamaised, mitte edasiminekut kavandavad võõrad. Praeguses julgeolekulises olukorras on väga vaja, et meil oleks kriisiaegadeks rahvuslik ja riiklik kaader.
Rakenduslikes kõrgkoolides on suhtumine oma noorte väljaõpetamisse parem kui akadeemilistes kõrgkoolides, kus näiteks Tehnikaülikool pole Poolametsa hinnangul ammu enam eesti kõrgkool. Eestis on probleemiks ka venestumine, mis on viinud selleni, et kõrgharitud spetsialistid, eriti meditsiinis, lähevad välismaale, sest eesti riigikeelega riigis nõutakse neilt kohustuslikku vene keele oskust.
Taas on ilmselge, et nii laialdast teemakäsitlust said koolijuhid pidada ainult EKRE fraktsioonis, sest mujal segab kõike seda nägemast woke-ideoloogia.
Ka kohtumisel kohtunike esindajatega kohtureformi asjus tuli jutuks Liisa Pakosta negatiivne roll kohtureformi läbisurumisel, mille vastu on absoluutne enamik kohtunikest ja kohtumajadest, kusjuures mitte ükski ministri ja Riigikohtu esimehe Villu Kõve argument ei päde. Koos EKRE saadikutega arutati ka seda, miks tandem Pakosta-Kõve on algatanud sedavõrd destruktiivse reformi.
Väga paljud EKRE fraktsiooniga kohtunud huvigrupid on üllatunud sellest, et erakond vaatleb probleeme sageli teisest ja vägagi olulisest küljest, ning nad tulevad selle diskussiooniga meelsasti kaasa, sest üheski teises fraktsioonis nad sellist teemakäsitlust ei kohta – kõik teised kasutavad niiöelda standardkäsitlust, mis on tavaliselt poliitkorrektne ja seega ei vii kunagi lõplike lahendusteni. EKRE eeliseks on see, et takistamas pole ei poliitkorrektsust ega revolutsioonilist ideoloogiat.
Uued Uudised