Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Anti Poolamets siseminister Igor Tarolt elanikkonna kaitsmise kohta, toetudes Prangli saare negatiivsele kogemusele.
Anti Poolamets: “Meil on üks tõsisemaid teemasid, millega teie ja ka riigikaitsekomisjon ja paljud ametkonnad peavad tegelema, see on elanikkonnakaitse arendamine. Aga hiljuti tuli välja kuidagi märgiline juhtum, kuidas me tegelikult küllaltki tavalistes oludes ei saa hakkama. Nimelt, tavaline olukord on see, et talvel siiski meri jäätub, külmad ilmad ei ole lõppenud, hoolimata nendest, kes kuulutavad ülemaailmselt inimtekkelist mastaapset soojenemist.
Ehk siis avastatakse ootamatult olukorras, kus näiteks Prangli juhtumil, toit hakkab otsa saama saarel, ei ole millegagi kohale viia, sest liinilaev on remondis ja ta ei saa sellest jääst läbi. Siis avastatakse, et kütus on otsas, inimeste liikumine ja transport on raskendatud. Kohalikud elanikud ütlevad, et vald ega riik ei ole saare rahvale appi tulnud.
See on kummaline, et selliseks olukorraks valmis ei olda, ütleb Prangli elanik Avo Klemmer, sest pole ju esimene ega tõenäoliselt viimane külm talv. Nojah, eks saamegi kuidagi hakkama, aga kogu see toidukaup vedeleb külma käes, ega seal kartulitest midagi järele ei jää. Ta on ise parasjagu mandril käimas ega tea. millal koju saarele pääseb.
Ehk siis juba see saarelisuse teema on ju meil kohustuslik läbi mõelda. See teema seondub ka helikopterite puudusega, teema, millele te esmaspäeval vastasite. Meil võib neid ootamatuid olukordi, mida saaks lahendada just helikopteritega, võib-olla ka hõljukite ja muude vajalike sõidukitega, väga palju ette tulla.
Aga kuidas neid olukordi siis hakata lahendama ja kas või sellist saart varustada. Kuidas me saame oma helikopteripargi nii normaalseks, et me elementaarseid asju suudame hakata lahendama?”
Siseministri vastus kõlas umbes nii, et tegelikult peaks asjad ju sujuma, ja selle peale küsis Mart Helme üle: “Vaadake, kui rahuajal ei suudeta tagada Tallinna külje all olevale väikesele saarele, kus on 109 elanikku, kõike eluks tarvilikku – samal ajal kiputakse meile tuumarelva tooma ja lubatakse Iisaku katedraal puruks pommitada –, siis missugusest riigikaitsest me saame rääkida?
Meil on teine saar, Ruhnu, kus on kütuse … null liitrit kütust. Riik ei suuda viia sinna kütust, et inimesed saaksid tankida oma autosid, traktoreid, mida iganes neil võib vaja minna, et teid lahti lükata; ma ei tea, mis vajadused neil täpselt seal on.
Meil on Kihnu, mis on sisuliselt mandri külje all, kus inimesed on pidanud veetma päevi mandril, sest nad ei saa saarele tagasi.
Kui mina olin minister, siis mul oli töögrupp, kes töötas välja kopterite muretsemise ja kopterivõimekuse tagamise ja laiendamise strateegiad.
Paluge, et teie alluvuses olevad ametnikud otsiksid need dokumendid üles. Need visati pärast prügikasti.
Ma küsingi: missugune on praegu nüüd nüüd plaan, et meie kopterivõimekus tõsta sellele tasemele, et me suudaksime ka oma väikesaared tagada vajaduse korral kõige eluks tarvilikuga.”