Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed esitasid arupärimise haridusministrile Liina Kersnale (Reformierakond) tõsiste muutuste kohta lasteaiahariduses. Arupärimise esindajana kõneles Ruuben Kaalep, kelle sõnul on lasteaedades kavandamisel väga tõsised muutused.
Kaalep: „Alates selle aasta sügisest on uues alushariduse õppekavas plaanis muudatused, mis puudutavad väga sügavalt ja maailmavaateliselt seda, millisena me näeme õnnelikku lapsepõlve, millises maailmas meie lapsed üles kasvavad. Kas see on looduse ja pärimuse, meelte, tunnete ja tajude maailm või ekraanide ja virtuaalreaalsuste, sotsiaalmeedia ja urbaniseerunud massikultuuri maailm?“
Ta selgitas, et ministeerium tahab uue õppekavaga lasteaedadesse tuua digiõppe. „Lihtne võrdlus praegu kehtiva õppekava ja selle plaanitava õppekava vahel näitab, et selle arvel kannatavad kõige rohkem looduslähedus ja rahvuskultuur,“ lausus Kaalep.
„Mis on need väärtused, mille nimel seda tehakse?“ küsis ta. „Uues õppekavas tulevad sisse kõlavad sõnad, nagu “sallivus” ja “võrdõiguslikkus”. Kas need on needsamad, jutumärkides “sallivus ja võrdõiguslikkus”, milles sildi all läänemaailmas halvustatakse ja mõnitatakse rahvuslust ja traditsioone, mis on Lääne-Euroopa suurlinnadest teinud vägivaldse multikultuurse paradiisi, kust eurooplane põgeneb?“
Kaalep: „Mis on selle noore lääneeurooplase pelgupaigaks, kes on oma kodumaast ilma jäämas, keda ei ole maast madalast õpetatud oma rahvuskultuuri austama ja loodust tundma? Ta ei näe oma riigi jaoks tulevikku, millesse oma kätega panustada. Ta on oma kultuurist ja traditsioonidest ära lõigatud. Tema pelgupaigaks on tavaliselt virtuaalmaailm, arvutimängud ja internetikommuunid. Need jäävad ainsateks kohtadeks, kus ta selles depressiivses maailmas saab kokku puutuda müütide ja kangelaslikkusega, kogukonnatunde, traditsioonilise mehelikkuse ja naiselikkusega.“
Ta rõhutas, et selle kaudu jõuame me vastusele, miks virtuaalreaalsusest saab maailma ajaloo kõige sõltuvust tekitavam narkootikum ja see on tõeline globaalne pandeemia. Ning loomulikult on kõige kaitsetumad selle ees lapsed ja noored.
„Vaimse tervise häired, depressioon ja maailmast eraldumine nutisõltuvuse kaudu ei ole ainsad mured, mida virtuaalmaailm lastele kaasa toob. Kui keegi väidab, et lasteaeda digivahendite viimine aitab meil kasvatada tulevasi IT-geeniusi, siis see on jama, millel puudub vähimgi tõenduspõhisus. Just selle valdkonna teadlased ja eksperdid rõhutavad, et nutiseadmed ja digivahendid piiravad ja takistavad lapse aju arengut ning loovat mõtlemist,“ rääkis Kaalep, kelle sõnul on alushariduse õppekava eelnõu juba tekitanud suurt vastukaja ja kriitikat nii lapsevanemate kui ka õpetajate seas üle Eesti.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas, et taon täiesti nõus sellega, et arvutisõltuvus on tõsine probleem ja see on aina kasvav probleem ja see probleem on kasvanud eelkõige COVID‑i kriisi ajal. Ta tõi terve hulga arvude juures esile, et kolmeaastastest lastes kasutab 60% iga päev kas nutitelefoni või tahvelarvutit. Samas polnud Kersna nõus väitega, et tema juhitav ministeerium seda probleemi eiraks. Ta väitis, et alushariduse õppekavasse tehtud muudatuste eesmärk on just selle eesmärgi täitmiseks, et lastele õpetada, kuidas turvaliselt internetis käituda.
Avaldame alljärgnevalt arupärimise küsimused ja Liina Kersna vastuste lõike.
Kui põhjalikult olete kursis paljude asjatundjate poolt viidatud ohtudega, mis kaasnevad varajases eas lastele digitehnoloogia tutvustamisega?
Vastus: Jah, me oleme kursis, neid uuringuid on väga palju tehtud. Me oleme kursis sellega ja see õppekava just nimelt lähtubki sellest, et me õpetaksime võimalikult varakult, kui me teame, et lastel on need seadmed juba käes, ka Eestis lasteaialastel on need seadmed kodus olemas, me õpetame neile, kuidas turvaliselt nendes keskkondades käituda.
Kuidas uue õppekava rakendamisel tagatakse lasteaiaõpetajate teadlikkus digitehnoloogia ja nutiseadmete kahjulikust mõjust laste vaimsele tervisele?
Vastus: See on väga oluline ja tegelikult õpetajaks õppides õppekavad seda teemat käsitlevad ja õpetavad. Näiteks digitehnoloogia teadlik kasutamine on kohustusliku komponendina kirjeldatud ka õpetaja kutsestandardis. Nii et haridussüsteemis inimesed ju näevad väga otseselt seda, milline mõju on kodusel arvuti liigtarvitamisel.
Mida peaksid tegema lapsevanemad, kes ei soovi, et nende laps enne kooliealiseks saamist digitehnoloogiaga kokku puutuks?
Vastus: Lasteaed peab alati oma kasvatustöö kooskõlastama lapsevanematega. Lapsevanemad peavad olema kursis sellega, mida lasteaias tehakse, ja kui lapsevanemale midagi selles ei sobi, mida lasteaed plaanib teha, siis saab olla dialoogis ja kindlasti leitakse ka lahendused. Väga oluline on, et seda tehakse koostöös ja tõesti, me teame ju, et on näiteks Waldorfi lasteaiad ja on veel erinevaid alternatiivpedagoogikal põhinevaid väga häid lasteaedu, kus on nulltolerants infotehnoloogilistel vahenditel, ja see on arusaadav, selline võimalus kindlasti peab olema ka alushariduses. Ja täiesti veendunult ütlen seda, et keegi ei hakka keelama või keegi ei hakka sundima kasutama infotehnoloogilisi vahendeid. Ka neid ohtusid, mis internetis valitsevad, saab lihtsalt rääkides erinevates tundides viia lasteni. Selleks ei pea kohe neid seadmeid kasutama.
Miks puudub uuest õppekavast seni olulisel kohal olnud õpimeetod, kus suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning astingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid?
Vastus: Ajakohastatud alushariduse riiklikus õppekavas ei ole nimetatud põhimõttest loobutud. Alushariduse riikliku õppekava § 18 lõike 1 punkt 2 sätestab valdkonna “Mina ja keskkond” õppe‑ ja kasvatustegevuse põhimõttena järgmist: suunata last ümbritsevat maailma mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, uurima ja kogema. Põhimõte, mis kirjeldab, et tegevused eelkoolieas peavad olema mitmekülgsed, võimaldades lapsel kasutada kõiki meeli ja astinguid, on alushariduse riiklikus õppekavas väljendatud mitme erineva punkti kaudu.
Kui suured rahalised kulud kaasnevad digiõppe sisseviimisega lasteaedadesse?
Vastus: Ütlen kohe ära, et ei ole spetsiaalseid uusi meetmeid selleks, et digiõpet kuidagi lasteaedadesse erilised sisse tuua. Meil on olnud juba pikemat aega ProgeTiigri programm, mille kaudu on lasteaiad ostnud erinevaid roboteid. Ma olen neid näinud, need on tõesti väga lapsesõbralikud, need ei ole ekraanid, kus harjutatakse selliseid esmaseid programmeerimise oskusi, ja see ei ole kohustus, see on võimalus lasteaedadele.
Millised tegevused on haridus‑ ja teadusministeeriumil kavas, et tõsta lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate teadlikkust digisõltuvuse ohtudest, väikelaste vaimsele tervisele ning neid ennetada?
Vastus: Ma olen väga nõus ja mul on hea meel, et te selle tõstatate, sest lapsevanema või lastevanemate teadlikkus digisõltuvusest, mängusõltuvusest, kuidas see välja kujuneb, on äärmiselt oluline ja on just äärmiselt oluline väikelaste puhul, kus need harjumused välja kujunevad. Näiteks 14–15 aastat tagasi ei olnud neid teadmisi, kui tulid ka meil turule esimesed iPadid. Pered ostsid neid suure heameelega, andsid lastele kätte, seda teadmist ei olnud. Tunnistan ka ise: ka mul ei olnud seda teadmist Aga ma olen nõus, et sellega peab tegelema ja selliseid programme peaks olema lastele. On näiteks “Targalt Internetis” õppematerjalid, juhised. Need on olemas ka lapsevanematele.
Miks on valdkonnast “Mina ja keskkond” uues õppekavas välja jäetud eesti rahva tähtpäevad?
Vastus: Ei ole välja jäetud. Selgelt ütleb peatükk 2 § 3 lõige 4: Eesti lasteaed seisab eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest. Kultuur ning sellega seotud traditsioonid ja kombestik alushariduses on läbivalt oluliseks rõhuasetuseks. Eesti rahva tähtpäevad on oluline osa kultuuriruumist ning alushariduses on väga levinud ja väärtustatud õppeaasta kavandamine just nimelt lähtudes rahvakalendrist ning selle tähtpäevadest. Kahju, kui see ei tulnud, kuidagi nii hästi välja.
Miks on valdkonnast “Mina ja keskkond” uues õppekavas välja jäetud, et 6–7‑aastane laps peaks kirjeldama kodukoha tuntumaid taimi ja seeni?
Vastus: Ka siin on selgelt välja toodud § 18 õppe‑ ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7‑aastane laps tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust, oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites. Nii et selgelt on need teemad jätkuvalt alushariduse riiklikus õppekavas olulisel kohal ja see alushariduse riiklik õppekava praegune variant on ka alushariduse spetsialistidega läbi arutatud ja sisuliselt on seal muudetud väga vähe.