Esmaspäevasel arutelul Riigikogus tõid EKRE Riigikogu saadikud välja rea olulisi puudujääke Eesti riigi tööhõivepoliitikas, mis on toonud kaasa võõrtööjõu sisseveole orienteerituse.
Rene Kokk juhtis tähelepanu sellele, et riik on erinevate kärbete ja meetmetega hakanud piirama nn elukestvat õpet, mis tähendab, et omamaist erinevate oskustega tööjõudu jääb vähemaks. “See on valitsuse poliitika, et lõpetame ära ka inimestele võimaluse ümber õppida ja põhjendame sellega seda, miks me peame tooma sisse välistööjõudu. See on täpselt jälle üks kivikene kogu selles ahelas,” rääkis Kokk.
Sama väitis ka Arvo Aller. “Me peame hakkama maast madalast juba tegelema sellega, et meil oleks tööjõuturul järelkasv, mis tähendab seda, et meil peab sündimus suurenema, meil peab noorte haridustase, kutsetase paranema. Ja praegune valitsus teeb kõik selleks, et tööjõuturul järelkasvu ei oleks. Sisse tuues odavat tööjõudu saabki hakata välja vahetama Eesti rahvast.”
“Nii kaua kui me juurpõhjustega ei tegele ja noortele ei õpeta töökogemust või töötegemise oskuseid, siis pealetulevat põlvkonda meie Eesti tööturul on väga raske rakendada ja pigem nad otsivadki võimalust, kuidas minna välja ja leida omale rakendus väljaspool. Selge on see, et kõiki asju äpimajandusega teha ei saa, inimesed peavad ka füüsiliselt kohal olema,” lisas Aller.
Rene Kokk tõstatas veel ühe olulise probleemi, millest ei räägita: võõrtöölised saadavad raha kodumaale, mis tähendab, et see voolab riigist välja. “Tegelikult viib välistööjõud raha välja riigist. Seesama palgaraha, mida meie Eesti ettevõtjad maksavad meie välistööjõule, need sajad miljonid, mis viiakse aastas Eesti riigist välja, mis läheb puhtalt meie majandusest välja, mis siia ringlusesse ei tule – sellest ei taheta midagi rääkida,” nentis ta.
Rene Kokk lisas, et liiga palju orienteeritakse tööjõupoliitikat inimfaktorile, kuid vaja oleks innovatsiooni, automatiseerimist ja uusi tehnoloogiaid. “Erinevate toetuspakettide juures räägime sellest, et ettevõtja peab looma nii ja nii palju töökohti. Võib-olla ei pea, võib-olla peab just automatiseerima ja looma võimalused ümberõppeks nendele inimestele, kes meil siin on. Et me ei peaks tooma sisse odavat tööjõudu kuskilt mujalt, vaid peaksime meie oma inimesed rakendama ja tagasi tooma meie riiki.”
Teda toetas Evelin Poolamets: “Kui ettevõtjal on lihtsam tuua Usbekistanist töötaja 1200-eurose palgaga kui investeerida tootmisliini moderniseerimisse või maksta Eesti töötajale väärilist tasu, siis valib ta alati odavama tee.”
Arvo Aller juhtis tähelepanu sellele, et mängitakse oskustööliste, spetsialistide ja IT-spetsialistide mõistetega. “Mingeid kriteeriume ei ole. Öeldakse lihtsalt, et meil on vaja oskustöölisi. No mis asi on oskustööline? Kas tal on mingi haridustase või on tal mingi kutsetase? Inimene, kes oskab automaatikat või labidat käes hoida, kas tema on oskustööline?” nentis ta.
Sama rääkis ka Martin Helme: “Keegi ei taha maksta neile inimestele 1,5-kordset või 2,5-kordselt palka, tahetakse maksta alla meie keskmise palga ja sellepärast meid, avalikkust, eksitatakse, räägitakse spetsialistidest. Kõige tavalisemad labidamehed nimetatakse ka spetsialistideks. No näed, meil on vaja spetsialiste ehitusele juurde!”
Martin Helme täpsustas üle ka selle, et sageli räägitakse Eesti ettevõtjatest, kes võõrtööjõudu tahavad, kuid enamasti on nende pealtnäha Eesti ettevõtete taga väliskapital. Näiteks räägiti hiljuti positiivselt lennukihooldusettevõttest MagneticMRO, kuid selle taga on hiinlased.
Rene Kokk rääkis ka sellest, et kapo on pidevalt rääkinud võõrkogukondade tekkest võõrtööjõu sisseveo kaudu ja jutt käib ohtlikest islamimigrantidest, kes on terves Lääne-Euroopas kaose loonud. Ta arvas, et ilmselt briifib kapo ka valitsust – aga too jätkab endiselt ohtlikult kursil, sest näiteks Eestisse oodatavad usbekid on mujal Läänes paljude terroriaktide taga.
Varro Vooglaid tõi välja negatiivsed näited: “Sisseränne Eestisse aastatel 2019–2023 kuni viimase 70 aasta suurim ja suhtena püsielanikkonda mitmekordselt suurem kui meie naaberriikidesse. Teiseks, välistööjõudu on juba praegu Eestis suuremal määral kui kunagi iseseisvuse taastamise järgsel perioodil. Kolmandaks, tootlikkuse ja konkurentsivõime eesmärkidest oleme nendel aastatel kaugenenud, mitte nendele lähenenud.”
Kõik sõna võtnud EKRE saadikud toonitasid, et selline poliitika on kogu läänemaailmas oma läbikukkumist näidanud, aga Michali valitsus läheb ikkagi hukatuse teed. “Eestis te allutate Reformierakonna poolt Eesti majandust erinevatele eksperimentidele, selle asemel, et tegelikult lahendada päris probleem Eesti majanduses, te teete lihtsalt katseid, mille tagajärjel me liigume suurel kiirusel Lääne-Euroopa nii-öelda läbikukkunud immigratsioonipoliitikat kordama. Seal ei tulda rändeprobleemidega enam ammu toime. Kas selline rahvaste sulatuskatel, nagu Malmö näiteks on meil hea näide, et kas see ongi teie visioon Eestist?” ütles Siim Pohlak.
Allikas: Riigikogu stenogrammid