Riigikogus esitasid EKRE fraktsiooni saadikud keskkonnaminister Andres Sutile (Reformierakond) arupärimise Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakasvatuse töökohtade kavandatava koondamise kohta. Arupärimise sõnastas saadik Rain Epler.
Rain Epler tõi esile, et RMK on otsustanud vähendada oma töötajate ridu ja minna üle mudelile, kus metsakasvatustöid ostetakse sisse. „Esimene kummaline aspekt selle juures on see, et kui vaatad RMK kalkulatsiooni, siis oodatav kokkuhoid kattub peaaegu täpselt nende rohkem kui 130 töötaja pealt makstavad tööjõumaksudega,“ ütles ta. Saadik küsis, kas tegemist on riigi enda rehepaplusega, kus töötajad sunnitakse muutuma FIEdeks või OÜdeks, et maksud kokku hoida.
Ta märkis ka, et RMK tähistas koondamist 5. märtsil suure peoga, kulutades sellele veidi alla 150 000 eurot. Peo korraldas agentuur, kellega on sõlmitud 2,2 miljoni eurose mahuga leping (algne plaan oli 1,2 miljonit). „Kujutage ette, kui te olete väikeettevõtja, siis selline paar-kolmeaastane leping tundub väga ahvatlev,“ lisas Epler.
Epler juhtis tähelepanu, et RMK enda analüüsi järgi on sisseostetud tööde kvaliteet oluliselt madalam kui oma töötajate tehtud töödel. „Kui juba alguses töö ei ole kvaliteetne, siis see vahe võimendub, kui me mõtleme, millise väärtusega majandusmetsa suudetakse kasvatada,“ rõhutas ta.
Saadik avaldas lootust, et minister suudab anda selgitusi RMK otsuse kohta ning võimalik, et tänane arutelu viib RMK juhtkonnaga vestluseni ja otsuste ümberhindamiseni.
Saadik Rene Kokk kritiseeris teravalt ministri suhtumist, et too peab 80 inimese koondamist vaid „detailiks“, millega RMK juhatus ise tegeleb.
Kokk rõhutas, et ministril oleks olnud kohustus võtta asi aktiivselt käsile. „Oleks väga hariv olnud võtta üks grupp inimesi sealt ja küsida, mis te arvate, mida toob kaasa see korraldus,“ ütles ta. Kokk märkis, et ministri ülesanne on end harida ja teada murekohad, mida selline muutus kaasa toob.
Saadik juhtis tähelepanu ka sellele, et RMK tähistas koondamist 5. märtsil peoga, millele kulus ligi 150 000 eurot. „Kui kogu valitsus räägib, et raha ei ole, hoidke kokku, siis peab ka riik näitama head tahet, mitte nii, et üks asutus paneb 150 000, teine 130 000 ja kolmas üle 200 000,“ ütles Kokk. Ta lisas, et inimesi tuleb tunnustada, kuid seda saab teha oluliselt kokkuhoidlikumalt.
Kokk avaldas muret, et tööde sisseostmine võib viia kvaliteedi languseni ja omanikutunde kadumiseni. „Kui kaob ära omanikutunne, siis hakkabki tekkima see, et keegi enam tegelikult ei näe, mis toimub meie metsades,“ ütles ta, viidates hiljutisele röövraiele Matsalu rahvuspargis.
Lisaks kritiseeris Kokk RMK praeguse juhi ametisse määramise tausta, kus üheks tugevuseks toodi välja just metsandusalaste teadmiste puudumine. „See oli ausalt öeldes väga kummastav,“ märkis ta.
Saadik Anti Poolamets kritiseeris teravalt ministrit ja RMK otsust, nimetades seda eestlaste töökohtade väljatõrjumiseks odavama välismaalaste tööjõu kasuks.
Ta seostas RMK muudatused laiema poliitikaga, mille tulemusel jäävad eestlased tööta, samal ajal kui tööturul levib odav välistööjõud, ennekõike ukrainlased. „Me peame nüüd jälle Soome kolima, mingid odava hinnaga tegelased võtavad meilt töö ära,“ vahendas Poolamets metsameeste kaebusi.
Saadik rääkis ka Boltide ja Woltide näitel, kuidas eestlasi tõrjutakse tööturult keeleoskamatute välismaalaste poolt. „Mingisugused araablased teiselt kontinendilt söövad meie inimesed välja, petavad ja valetavad, tulevad mingi kvoodi alusel siia kuskilt Nigeeriast, sõidavad taksot ja vahel ka vägistavad Eesti inimesi,“ ütles ta.
Poolamets kritiseeris lisaks valitsuse energiapoliitikat, nimetades ministrit meheks, kes lammutab kahe käega Eesti energeetikat ning viidates juttudele päikesepaneelidega talvel soojendamise kohta. Ta võrdles Sutti rahandusminister Jürgen Ligiga, öeldes, et tegemist on samasuguse lammutustööga, ainult „rahulikumalt ja süsteemsemalt“.
RMK otsus vähendada metsakasvatuse töötajate arvu ja osta teenuseid sisse on tekitanud teravat vastuseisu metsandussektoris. Opositsioon näeb selles eestlaste töökohtade kaotamist ja metsanduse kvaliteedi langust.