Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsisid EKRE saadikud Ida- ja Lääne-Virumaalt Arvo Aller ja Anti Poolamets kaitseminister Martin Heremilt, kuidas kavatsetakse lahendada kaitseproblemaatikat Venemaa piiri lähedastel aladel.
Küsimisega alustas Arvo Aller: “Milline see tegevus Ida-Virumaal siis lõpuks on, kuna me oleme idapiiri kaitse piirkond ja kaitsetsoon, et kus inimestel on oluline riigi kohalolek ja riigi olulisus piirkonnas. Vaadates, mis toimub nõndanimetatud Narva jõel ja Narva lähedal, kus Narva ja Narva-Jõesuu vaheline piirkond on üks piiritsooni osa, siis sellel alal on väga palju eramaid. Kas ministeerium on mõelnud sellele, et kuidas seda piiriala nagu teha ühtseks riigi osaks, et eraomandis olevad maad, mis alati ei pruugi kuuluda Eesti kodanikele, et kas nende eraomandis olevate maade riigi kätte saamine on käima lükatud või peab iga maaomanik siis ise vaatama, kuidas oma tegevusega Narva jõe ääres hakkama saada? Küsin selle olukorra tõsidusest, kuna teisel pool on Venemaa. Kui riigil on maa olemas piiri ääres, veekogu ääres, Narva jõe ääres, siis riik saab ise planeerida oma tegevusi piiritsoonis ja riigikaitsevööndis.”
Arvo Aller võttis üles ka teise teema: “Järgmine teema on järelkasv, Kaitseliidu teemal. Ida-Virumaa Kaitseliidu tugevdamine ja järelkasvu ja ka sõjalise õppe tugevdamine, on see siis kodutütarde või noorkotkaste näol, ja eestimeelsuse kasvatamine läbi noorteorganisatsioonide, läbi Kaitseliidu. Kuna riigikaitsekulud kasvavad, siis oleks tahtnud teada, millised tegevused ja investeeringud on näiteks planeeritud riigikaitse osas nii Kaitseliidule kui ka Kaitseväele Ida-Virumaal. Et kohapealne elanik tunneks, et riik on seal, ta tunnetaks riigi kohalolu ja et riik oleks ka nähtav, mitte et riik ennast kuskile peidaks, vaid oleks ka nähtav, on see siis investeeringute näol või koolituste ja õppuste näol. Millised konkreetsemad tegevused on näiteks Ida-Virumaal Kaitseliidu tugevdamiseks, noorte kasvatamiseks, noorkotkaste, kodutütarde, ja just sõjalise algõpetuse suurendamiseks?”
Teemat toetas Anti Poolamets, kes tegi kaitseküsimuses ka oma soovituse: “Ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et Riigikogu menetluses on praegu seaduseelnõu, mis peaks täielikult keelama kinnisvara ostmise kogu Eesti territooriumil nendel Valgevene ja Venemaa kodanikel, kellel puudub Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Ehk siis ikkagi on selle eelnõu ajendiks olnud asjaolu, et Vene kodanikud on väga tundlike objektide, kaasa arvatud Filtri tee sõjaväelinnaku, peastaabi ja kordonite vahetusse lähedusse ostnud endale kinnisvara. Me teame Soome ja Rootsi näitel, kui kahtlaseks kogu see tegevus võib minna. Mul on palve tähelepanu sellele suunata, sest paljud varad on juba ära ostetud strateegiliste objektide ligiduses.
Aga nüüd üks päevakajalisem teema. Ma arvan, et te seda ei pidanud eraldi põhjalikult ette valmistama, see on kerghävitajatega seoses. Ehk siis teema on küll mõnevõrra arutlusjärgus, aga kuidas hinnata neid erinevaid vahekordi kerghävitajate hanke puhul? Ja vaadates drooninduse arendamise eelarvet Kaitseväes, kuhu peaks raskuspunkti panema ja kuidas need omavahel hakkaksid seonduma? Siin drooninduses on 100 miljonit ja kerghävitajate hind kõigub 15 ja 100 miljoni vahel. Kuidas te argumenteeriksite, kuhu peaks kõigepealt raha panema? Millised on need argumendid kerghävitajate kasuks, selle kulu kasuks?”