Esmaspäeval esitas EKRE Riigikogu fraktsioon peaminister Kristen Michalile arupärimise, milles taheti teada, mis on selgunud Eestis alla kukkunud ründedrooni kohta. Hiljem tegid mitmed saadikud kokkuvõtte kuuldust.
Mart Helme: “Mitte ühtegi vastust me tegelikult ei saanud. Osa olid täiesti lakoonilised, jah või ei. Noh, see on nüüd ju väga informatiivne rahvasaadikutele. Aga miks me ei saanud? Ma ütlen, miks me ei saanud. Väga lihtsal põhjusel: sellepärast et nii nagu ütles eelkõneleja, Reformierakond on täielikult riigi turvalisuse tagamisega läbi kukkunud.
Mis on nüüd väga tõsine probleem selle kõige juures, selle läbikukkumise juures? Väga tõsine probleem on see, et nad keelduvad üldse rääkimast teemal, kas Eesti territoorium on olnud kasutusel Ukraina ja Vene vahelise sõja sellise operatiivruumi osana või on tõepoolest meil ainult mingisuguse juhusliku kõrvalekaldumisega tegemist olnud selle antud drooniintsidendi puhul. Mina kahtlustan, et Eesti on teadlikult olnud selle operatiivruumi osa ja meie valitsus on olnud informeeritud, meie kaitsejõud on olnud informeeritud, meie piirivalve on olnud informeeritud ja me olemegi andnud Ukrainale koridori Eesti õhuruumis Venemaa strateegiliste objektide ründamiseks.
Ma ei ütle, et ukrainlastel ei ole selleks õigust, Venemaa objekte rünnata. Paluks jällegi, reformerid on meil üliosavad selliseid PR-sõnaväänamisi ja mõtteväänamisi tegema. Ei, ma ei ütle, et ukrainlastel ei ole õigust pommitada Ust-Lugat või ükskõik missugust muud Venemaa territooriumil asuvat strateegilist objekti.
Aga millele ma tahan tähelepanu juhtida, on mitu asja. Just nimelt sel ajal, kui see droon alla kukkus või see intsident meil oli siin, just nimelt sel ajal, ja ma ei ütle praegu peast ja mälu järgi kuupäevalise täpsusega, rünnati Ust-Luga naftaterminale. Just nimelt sel ajal. Just nimel sel ajal sulges täiesti müstilisel põhjusel Tallinna Lennujaam oma õhuruumi, oma opereerimise, väites, et tekkis mingisugune töögraafiku tõrge, et keegi dispetšer oli teinud vale töögraafiku, et need inimesed, kes oleks pidanud tööle ilmuma, ei teadnud, et nad peavad tööle ilmuma, ja jätsid seetõttu tööle ilmumata. Kuna näe, ei olnudki kedagi, kes tuleks ja lendusid juhiks ja opereeriks, siis tuli Tallinna lennuväli sulgeda.
No kuulge, see on ju lapsik jutt! See on ju täiesti lapsik jutt! Ma küsisin, üks endine lennujuht on minu naaber. Ma küsisin tema käest, kas niisugune asi on võimalik, ja ta naeris selle peale. Ta ütles, et see ei ole võimalik. Nii et kui te oma PR-i teete seal, siis ärge päris lolli lapsikut juttu ikka avalikkusesse paisake.
Kui me need asjad nüüd kokku paneme – droon kukub alla meie territooriumil, samal ajal pommitatakse Ust-Lugat, samal ajal suletakse Tallinna Lennujaama opereerimine teatud ajaks –, siis paneme 2 + 2 + 2 kokku ja me saame 6. Teie ütlete, et me saame 7, aga mina ütlen, et me saame 6, vähemalt aritmeetika põhitõdede kohaselt.
Sellest me saame teha ainult ühe järelduse. Me olime teadlikud, et Venemaa Ust-Luga objekte rünnatakse. Ma ei väida sajaprotsendilise kindlusega, et me olime selleks andnud oma territooriumil õhukoridori.
Ma ei väida seda, ma ei saa seda kindla peale väita. Aga fakt on see, et me olime informeeritud, et niisugused rünnakud tulevad, ja me peame olema valmis selleks, et kui mingisugused intsidendid juhtuvad, mingid tõrked juhtuvad, nii nagu juhtuski, et me oleksime siis ka valmis tagama Tallinna Lennujaama turvalisuse ja olema üldse valmis reageerima ja avalikkusele selgitusi jagama nende intsidentide tagajärgede kohta.
Võimalik, et see on spekulatsioon. Ma ei ütle, veel kord, ma ei saa öelda, et see vastab tõele. Aga ikkagi, kas mitte liiga palju juhuseid?
Ja nüüd, tulles veel lõpetuseks tagasi ka selle juurde, kuidas meie olevat oma valitsuses ära lõpetanud drooniarenduse – no kuulge, teate, jällegi ei maksa sellist lolli juttu ajada! See, mida meie tegime, oli, nii nagu Martin ütles, reaalse raha panemine riigi ajutise kontrolljoone väljaehitamisse. Seda hakatigi ehitama. Mul oli iga nädal siseministrina koosolek, kus ma sõna otseses mõttes jalgu järele lohistavaid ametnikke sundisin asjaga tegelema. Sundisin tegelema kinnistute ostmisega, sundisin tegelema kõigi selle igasuguste bürokraatlike asjadega, hangete ja muude värkidega. Iga nädal oli mul koosolek, sest Reformierakonna-meelsed ametnikud arvasid, et ei noh, EKRE-le me ei saa ju jätta ometi seda, et nemad ehitavad kontrolljoone välja.
Ja mis puutub nendesse droonidesse, siis need olid kõige tavalisemad seiredroonid, mida põhimõtteliselt on võimalik minna ja osta kauplusest, millele paned väikese kaamerakese külge ja mis sõidab seal võsa kohal ja vaatab, kas seal on võsas mingisugused sumpavad tüübid, kes salasigarette ja salaviina, ja ma ei tea, narkootikume või mida iganes üle piiri üritavad tassida. Need olid väga lihtsad droonid, aga need olid kirjutatud sinna eelarvesse, nagu meil oleks tegemist mingite, no ma ei tea, kosmosedroonidega, kohutavalt kallid. Kõik oli sinna juurde keevitatud, mingid drooniplatvormid, mingid nende ladustamise kohad, nende transpordiviisid, nende transportimise mingisugused asjad. Ühesõnaga, sinna oli keevitatud juurde kõik, mida vähegi inimmõistus oskab juurde keevitada, et see asi võimalikult kalliks ajada. Ja vaat selle me tõmbasime maha. Seda ei ole praegu vaja ja neid drooniplatvorme võib lisada sinna iga kell, kui põhiasi on tehtud. Aga mitte nii, et me kusagile paneme mingid kolm drooniplatvormi ja siis ütleme, et nüüd meil on piir valvatud, nii nagu Reformierakonna kogu see kindlates kätes julgeoleku tagamine on meil käinud. Ei ole! Ei ole julgeolek tagatud.
Ja lõpetuseks tahan ma muidugi öelda, et noh, küll te oskate, sõbrad, ikka raha raisata. Kellele te kaevasite selle mingi tankitõrjekraavi, mida te oskasite kõigele lisaks algul ka veel valesse kohta kaevata? See on ju näide sellest, kui saamatud te olete ja kuidas teie käes raha põleb, ilma et sellest riigikaitsele ja Eesti elanikkonna turvalisusele vähimatki kasu oleks.”
Varro Vooglaid: “Mis on minu meelest ka üsnagi jabur, rääkides peaministri antud vastustest, on vastus 11. küsimusele. Ta ütles, et jah, tema nõustub Kaitseväe luurekeskuse ülema hinnanguga, et ründedrooni plahvatus Võrtsjärv ääres ei ole märkimisväärselt muutnud Eesti julgeolekuolukorda. Esimest korda Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas satuvad sõjamasinad meie territooriumile, mitte kaugel elumajadest plahvatavad need – oleks võinud päädida see väga traagilise olukorraga. Ühtlasi ilmneb, et meil puudub võimekus isegi tuvastada selliste sõjamasinate lendamist Eesti õhuruumis, rääkimata nende allatoomisest. Ja siis hinnang on see, et ei-ei, ei ole põhjust asuda seisukohale, et julgeolekuolukord oleks märkimisväärselt muutunud. See ei ole minu meelest tõsiselt võetav.
Mis oli peaministri antud vastustest rääkides positiivne, oli see, et vastus esimesele küsimusele ja neljandale küsimusele oli konkreetne ja selge. Esimene küsimus oli see, kas on välistatud, et kõnealune ründedroon lasti lendu Eesti territooriumilt. Sellele vastas peaminister selgesõnaliselt: jah, see on välistatud. Ja neljas küsimus küsis, kas Ukrainale on antud luba kasutada sõjas Venemaaga mingitelgi tingimustel või mingiski aspektis Eesti õhuruumi ründeoperatsioonide läbiviimiseks. Sellele vastas ka peaminister konkreetselt: ei, ei ole antud sellist luba. Lähtudes eeldusest, et need vastused on tõepärased, peame olema tänulikud, et saime seekord selged vastused.
Aga kus jäi selgelt küsimus õhku seonduvalt sellega, et antud vastused minu meelest ei olnud nii selged, et nendest võiks tuletada ühemõttelist vastust, oli see, mis puudutab küsimust 3 ja küsimust 4. Küsimus nr 3 küsis, milline oli kõnealuse drooni kavandatud sihtmärk. Sellele vastas peaminister, et ega seda keegi täpselt ei oska öelda peale venelaste endi, või tähendab, ma eeldan siis, et ukrainlaste endi, sest väidetavalt oli tegemist Ukraina ründedrooniga. Aga ta ütles, et mida võib öelda, on see, et Venemaa süül sattus see droon meie territooriumile. Küsimus, mis minul tekkis sellega seonduvalt, on see, et kas võib olla kindel, et ukrainlased ei kasutanud sihilikult Eesti õhuruumi selle drooni lennutamiseks, kuhu iganes nad tahtsid seda ka lennutada. Ja vaat sellele küsimusele – kuigi seda ka sellisel viisil muidugi päris täpselt sõnastatud ei olnud – me siiani vastust ei ole kuulnud.
Ma oleksin tänulik, kui peaminister kasutaks seda võimalust ja tuleks pulti ja ütleks uuesti, et jah, me võime olla kindlad ka selles, näiteks valitsus on suhelnud ukrainlastega sellel teemal ja saanud selge kinnituse, et sihilikult Eesti ruumi ei kasutatud selle drooni lennutamiseks, kui see nii on. Või siis vastupidi, et vaat sellisesisulist kinnitust meil tegelikult ukrainlastelt ei ole ja me ainult spekuleerime seonduvalt sellega, kuidas see ründedroon Eesti õhuruumi sattus, väljendades arvamust, et see sattus siia venelaste segajate tõttu, mitte ukrainlaste sihiliku niisuguse trajektoori valimise tõttu.
Ja mis ma veel ütleksin seonduvalt küsimusega 2, mis kõlas sedasi, et kui see on välistatud, et ründedroon lasti lendu Eesti territooriumil, siis kust ja millal kõnealune ründedroon Eesti õhuruumi sisenes ning milline oli ründedrooni lennuteekond Eesti õhuruumis ja enne seda. Siis peaminister ütles, et see on salastatud informatsioon ja sellega saavad Riigikogu liikmed tutvuda julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni ruumes vastavate dokumentidega tutvudes. No vot, ma nüüd siiralt loodan, et meil ka päriselt on võimalus nende dokumentidega seal tutvuda. Ma juba saatsin meili julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile palvega võimaldada mul vastavate dokumentidega tutvuda. Jääb üle loota, et komisjonist ei vastata, et me teile seda võimalust tegelikult ei paku, sellepärast et teil puudub teadmisvajadus. Iseenesest saab olema huvitav näha, mida nad vastavad, sellepärast et ma eeldan siiski, tõepoolest, et meil Riigikogu liikmetena siiski ametist tulenevalt võiks olla alati õigustatud huvi teada, milline on Eesti Vabariigi julgeolekuolukord.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid