02.11.2022
Ruuben Kaalep.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekud 2023. aasta riigieelarve eelnõule, mis sisaldavad haridusvõrgu toetamist, Kaitseliidu ja piirivalve tugevdamist, maanteede ehitust ning Estonia vraki uuringuid. Samuti soovib EKRE fraktsioon 13,658 miljoni euroga toetada arheoloogilisi uuringuid Eesti ja eestlaste mineviku paremaks mõistmiseks. Ettepaneku koostaja Ruuben Kaalepi sõnul on see vajalik, et kasutada tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi ajaloo tundmaõppimiseks ja päästa muinaspärand hävingust.
Lisarahastus võimaldaks Eesti kõrgkoolidel ja teadlastel läbi viia senisest põhjalikumad arheoloogilised uuringud, et heita valgust Eesti ajaloo varasematele perioodidele. Mälestisi ja muid objekte, mis vajavad täielikumat läbiuurimist, on kõigis Eesti maakondades. Uurimist vajavate mälestiste seas on muinas- ja keskaegsed linnamäed ning asulakohad, matmispaigad ning pühapaigad, lisaks võimalikud sadamakohad mitmel pool rannikul ja Kaali kraatri kindlustatud asula. Ühtlasi saaks läbi viia Eesti erinevaid piirkondi hõlmavad õietolmudiagrammide uuringud. Muinasaegseid inimsäilmeid saaks täiendavalt geneetiliselt uurida, et mõista paremini eesti rahvuse kujunemist ja meie sidet esivanematega. Arheoloogiliste uuringute tulemused saaks kõigile kättesaadavaks Maa-ameti kaardil.
“Iga infokild meie esivanemate iidse tarkuse ja meie sügavate juurte kohta teeb ka tänapäeva Eestit tugevamaks,” kinnitab Ruuben Kaalep. “Kahjuks on meie pärand ohus. Muinaskalmeid ja hiiemägesid rüüstatakse, leiud lagunevad hoidlates, kõige tähtsamate mälestiste uurimiseks puudub raha ja paljud arheoloogid jäävad ülikooli lõpetamisel tööta. Muinasteadus on aastakümneid olnud alarahastatud. Meil tuleb oma minevikku rohkem väärtustada, sest Eesti on uskumatult rikka ajalooga paik. Siinsed leiud võivad muuta kogu Põhja-Euroopa ajalugu, nagu on teinud iidse DNA uurimine või Salme laevkalmete avastamine.”
Arheoloogiliste uuringute rahastuse katteallikateks on sotsiaalministeeriumi soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm ning justiitsministeeriumi õiguspoliitika kujundamise ja õigusloome kvaliteedi tagamise klaster. Kaalep põhjendab seda: “See, mida meile soovõrdsuse sildi all imporditakse, ei ole kahjuks mitte sugude võrdsus, vaid feminism. Ja valitsusasutustel ei peaks olema asja õiguspoliitika kujundamisele – võimude lahusus tähendab, et see on Riigikogu ja kohtute määrata. Parem panna need rahad sinna, kus neist päriselt Eestile kasu on.”