Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Viimsi osakond püstitas sealse valla heakskiidul ja loal Viimsisse, Randvere tee äärde LED-tahvli. Eelkampaania käigus otsustati pilada ekraanil kõige naeruväärsemaid ja ajuvabamaid valimislubadusi, kuvades LED-il muuhulgas loosungeid nagu “Igale lapsele rikas isa!”, “Meie lubame, teised teevad!”, “Varastame poole vähem!” ja “Kõik leivad ühte kappi!”
Poliitilisest irooniast arusaamine käis aga Viimsi vallavalitsejatele üle jõu, mistõttu algatati reklaami analüüsimiseks riiklik järelevalvemenetlus. EKRE-t ähvardatakse muuhulgas sunnirahaga. Viimsi vallavalitsuse järelevalveinspektor Igor Skorohodov kirjutas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehele Mart Helmele, et “menetluse raames kontrollitakse Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist. Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4).
Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks (KorS § 27). Reklaamiseaduse § 30 lg 2 p 4 kohaselt teostab valla- või linnavalitsus riiklikku järelevalvet oma haldusterritooriumil välireklaami üle. Käesolevat riiklikku järelevalvet viib läbi Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor Igor Skorohodov.
Vastavalt KorS § 23 lõikele 3 on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid järelevalve meetmeid. KorS § 23 lõike 4 alusel on korrakaitseorganil õigus teha nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik (KorS § 6 lg 1). Kohalik omavalitsus nimetab ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 531 lg 1).
Teatame, et käimasoleva riikliku järelevalvemenetluse raames planeerib Viimsi Vallavalitsus koostada Teile ettekirjutuse nõudega lõpetada reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami avalikustamine,” kirjutas Skorohodov.
Eelnevalt oli järelevalveinspektor teatanud, et “reklaam ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega, rikkuda üldisi moraalinorme, alavääristada õiguskuulekat käitumist, sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist keele, poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise, sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu (RekS § 4 lg 3).” /-/
“Saame aru, et püüate käsitleda teatud ühiskondlik-poliitilisi nähtusi läbi huumoriprisma, kuid see võib solvata inimeste tõekspidamisi ning on vastuolus reklaamiseaduse üldiste põhimõtetega,” nentis Skorohodov. Järgnevalt loetles Viimsi vallaametnik neli, tema meelest kõige ohtlikumat ja moraali õõnestavat loosungit, mis plinkisid LED-ekraanil:
„Varastame poole vähem!“ – levitab sõnumit, et varastamine on ühiskonnas aktsepteeritav (Viimsi vallaametniku kommentaar).
„Altkäemaksule alampiir!“ – levitab sõnumit, et altkäemaks on ühiskonnas aktsepteeritav (Viimsi vallaametniku kommentaar).
„Lollid lihtsamale tööle!“ – levitab sõnumit, et lihtsamat tööd (nt koristustööd, teenindus jmt) tegevad inimesed on rumalad, mis aga ei vasta tõele (Viimsi vallaametniku kommentaar).
„Seks aktsiisivabaks!“ – levitab sõnumit, et seksi ostmine on aktsepteeritav tegevus (Viimsi vallaametniku kommentaar).
EKRE esinumber Viimsi vallas Hannes Võrno vastas vallaametnike etteheidetele. “Härra Skorohodovi poolt viidatud küsitava käsitlusega sõnumite osas on arvamusi samapalju kui inimesi. Julgen, tahtmata asuda sel teemal üldse diskuteerima, öelda, et jään eriarvamusele. Me ei saa pidada sellist kontekstivälist sõnumite tsenseerimist kaasaegsesse kultuuriruumi sobivaks. Pigem jätab see mulje tahtlikust hillitsemisest ja võltshumaansuse variserlikust propageerimisest. Võib nõustuda, et meie keskel on inimesi, kellele üks või teine asi lihtsalt ei meeldi, aga ärgem mingem suurelisteks nimetades isiklikke maitse-eelistusi ühiskonna õiglustundeks,” selgitas Võrno.
