Riigikogu kinnitas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea, kus on koht ka Arvo Pärdi kontserdimajal Rakveres. Lääne-Virumaalt Riigikogusse valitud Anti Poolamets (EKRE) ütles, et tal on väga hea meel selle valiku üle ning ta õnnitleb kõiki Rakvere elanikke Pärdi kontserdimaja puudutava otsuse pärast.
Poolamets ütles, et konkurents riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja jõudmiseks oli väga suur: „Paljud Pärdi kontserdimajast vähem küpsemad taotlused kukkusidki välja. EKRE poolsed kultuurikomisjoni liikmed ning meie fraktsioon leidis, et tegu tõelist kõrgkultuuri ja head arhitektuuri väärtustava ehitisega. See aga nõudis Pärdi maja projekti põhjalikku tutvustamist ja veenmist. Tunnustan meie saadikute selget arusaama, et ka väljaspool pealinna on vaja suuri asju ellu viia.“
Ta lisas, et tunnustab ka tööd, mis on Rakveres varasematel aastatel projekti valmimiseks tehtud. Kuigi Pärdi kontserdimaja rahastajaks on riik, peavad järgmine volikogu ja linnavalitsus tegema enda poolt kõik vajaliku, et hoone rajamise eeltööd oleks põhjalikult tehtud.
„Üheskoos suudame Rakvere kultuurielu jaoks suurejoonelise hüppe läbi viia. Kui 20. sajandil oli Rakvere „sajandi ehituseks“ teatri rajamine, siis 21. sajandi suureks teoks saab olema Pärdi kontserdimaja“ ütles Poolamets.
Just Anti Poolamets oli see, kes aktiivselt saadikute seas Pärdi maja reklaamis ning see saigi Riigikogu EKRE fraktsiooni üksmeelse heakskiidu. Ka on Pärdi maja valmisehitamine EKRE üks põhilisi valimislubadusi Rakveres.
Riigikogu võttis esmaspäevasel istungil vastu otsuse, millega kinnitati riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerida järgmiselt – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja lisaks ka Tallinna filmilinnak.
Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist.
Ühel ajal saab toetada kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.
Kultuurkapitali vahenditest on Riigikogu 1996. aasta otsuse alusel rahastatud kolme riiklikult tähtsa kultuuriobjekti ehitust: Kumu kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal.
Riigikogu kultuurikomisjon alustas riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea ettevalmistamisega 2020. aasta veebruaris, kui esitas avaliku üleskutse ettepanekute esitamiseks.