Ühiskonda lammutavate vasakäärmuslike poliitaktivistide ja neid innustava president Kersti Kaljulaidi süsteemsed rünnakud traditsioonilise peremudeli vastu tõestavad, et see peremudel vajab veelgi tugevamat, järjekindlat ja põhimõttekindlat kaitset.
Ühiskonna alusväärtuste tähenduse üle saab otsustada ainult rahvas. Just seetõttu on vaja anda rahvale sõnaõigus referendumil küsimuses, kas abielu kui perekonna alusväärtus tuleks määratleda põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.
EKRE volikogu peab vajalikuks alustada kiiremas korras ettevalmistustega, et viia ellu koalitsioonilepingu otsus korraldada 2021. aasta sügisel koos kohalike omavalitsuste valimistega referendum perekonna täpsemaks määratlemiseks. Ehkki tegemist ei ole siduva rahvahääletusega, saame nii fikseerida kodanike enamuse tahte, millest riigivõim, sealhulgas loomulikult ka president, peab oma tegevuses lähtuma.
Referendumi põhisisu ei seisne selles, kas anda LGTB+ inimestele õigusi juurde või mitte – kaalul ei ole mitte ainult end tõestanud peremudeli, vaid ka õhtumaise ühiskonna väärtuste püsimine. Just peredes, kus vanemad on püsivas abielus, sünnib keskmiselt rohkem lapsi ja nad on tervemad ning elus edukamad. Traditsiooniline perekond on lapsele parim kasvukeskkond. Abielu institutsiooni tuleb tugevdada, mitte lammutada – see on meie omariikluse üks garant.
Viimasel paarikümnel aastal oleme õhtumaade osana kogenud mitte ainult sündimuse langust, vaid ka jõhkrat rünnakut seniste väärtuste vastu. Globalismi, immigratsiooni, mitmekultuurilisuse ülistamist, hedonismi, homoideoloogiat, nõudeid Euroopa päritolu inimeste allasurumiseks ja ajaloo ümberhindamiseks juurutatakse poliitilise korrektsuse tsensuuri abil ning see muudab meie enesetunnetust ja arusaama sellest, kes me olime, kes me oleme ja kelleks tahame saada. Referendum annab meie rahvale võimaluse välja öelda, millisena tahame näha oma ühiskonna tulevikku.
21. sajandil on abieluteemalisi referendumeid – kas siis abielu mõiste defineerimiseks või vastupidi, homokooselude seadustamiseks – korraldatud paljudes riikides, mõnikord ka koos presidendi- või kohalike omavalitsuste valimistega. Kooskorraldamine on odavam ja kodanikele mugavam.
Rahvahääletuste läbiviimine on üheks tagatiseks, et Eestist ei saa autokraatlikku riiki, kus võim rahva arvamuste ja hoiakutega ei arvesta. Just vastupidi, rahva kaasamine põhimõtteliste valikute langetamisse vähendab lõhet ühiskonna eliidi ja kodanike vahel.
Abielu mõiste määratlemist ei tohi jätta agressiivse vähemuse ja äärmusaktivistide kätte. Rahvas peab otsustama, millist peremudelit ja millist tulevikku meie riik soosib ja kaitseb!