2021. aasta kevadel abielu mõiste üle toimuval rahvahääletusel on kaalul nii demokraatia kui ka Eesti rahva tulevik.
EKRE ettepanek panna rahvahääletusele küsimus, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, on kantud soovist demokraatlikult lahendada ühiskondlik patiseis püsiväärtuste hoidjate ja lammutajate vahel.
Lõhkujad on seadnud eesmärgiks heita senised väärtused üle parda ning tuua asemel uued sihid: globalism, immigratsioon, multikultuursus, sooneutraalsus ja homoideoloogia. Konservatiivid kutsuvad ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse huvides üles hoiduma radikaalsetest ühiskondlikest eksperimentidest.
Küsimus abielu tähendusest on selles maailmavaatelises vaidluses keskse tähtsusega. Euroopa vasakpoolsete jõudude eeskujul nõuavad Eesti vasakliberaalid – Reformerakond, sotsiaaldemokraadid, Eestimaa Rohelised ja Eesti 200 – üha agressiivsemalt homoabielude seadustamist, millest järgmine samm on homodele lapsendamisõiguse andmine. Konservatiivid seevastu peavad oluliseks, et abielu ühiskonna alusväärtusena jääks üksnes mehe ja naise vaheliseks liiduks, s.t institutsiooniks, mis on ühtlasi ühiskonna ja meie rahvuse kestmajäämise üks tagatis.
Avaliku arvamuse uuringute järgi ei kiida Eesti inimesed homoabielu heaks. Abielureferendumil saab rahvas anda juriidilist jõudu omava vastuse küsimusele, kas meie riik peaks kaasa minema abieluinstitutsiooni lammutamisega või soovitakse näha abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna – nii, nagu see on lääne tsivilisatsioonis alati olnud.
Rahvahääletus ei võta üheltki ühiskonnagrupilt ühtegi õigust ära; selle eesmärk on fikseerida kodanike kui kõrgeima põhiseadusliku võimu seisukoht küsimuses, milliseid sotsiaalseid suhteid peaks riik pidama seaduse tasandil kaitsmis- ja toetamisväärseks. Ülemaailmne kogemus näitab, et just nendes peredes, kus vanemad on tugevas abielus, sünnib keskmisest rohkem lapsi ja nad on keskmisest tervemad ning edukamad.
Oleme arvestanud sellega, et rahva arvamuse küsimine põrkab praeguse poliitilise opositsiooni teravale vastuseisule – võimul olles olid nad harjunud langetama otsuseid rahvaga arvestamata. EKRE leiab, et Eesti ei tohi olla riik, kus poliitikud ja erakonnad eiravad kodanike arvamust.
Reformierakonna hiljutist lubadust valitsuse korraldatud referendum põhja lasta tuleb seega võtta kui sõjakuulutamist Eesti kodanike põhiseaduslikule õigusele poliitikas kaasa rääkida. EKRE ei luba Eesti demokraatiat nurjata ega naeruvääristada.
Järgmisel aastal toimuv abielureferendum on märgilise tähendusega poliitiline sündmus – tegemist on esimese rahvahääletusega viimase 17 aasta jooksul. Selle õnnestumine näitab, kas Eesti on demokraatlik ühiskond ja kas meie rahval kui kõrgeimal võimukandjal on õigus rääkida kaasa ühiskonna alusväärtuste ja oma tuleviku kujundamises.