“Varsti saavad elektrit enesele luba vaid väga rikkad. Samas tundub, et neid on Eestis ikka väga palju, sest Reformierakonna reiting muudkui tõuseb,” kirjutab EKRE poliitik Evelin Poolamets sotsiaalmeedias.
Postimees omakorda kirjutab: “Kliimaministeeriumis on tuuleparkide toetuseks välja mõeldud skeem, mille järgi peaks maksumaksja järgnevad 20 aastat igal aastal tasuma üle 100 miljoni eurot. Samas pole selge, miks seda teha.”
“Eesti inimesed maksavad elektri eest juba praegu mitut moodi: elektri enda hind – kas siis börsihind või fikseeritud paketi kilovatt-tunni hind; energiaaktsiis, millele lisandub käibemaks, võrgutasu, taastuvenergiatasu, kõigele veel kord käibemaks otsa. Uue aasta veebruarist lisandub veel oma õiget nime otsiv Venemaa võrgust lahtiühendamise tasu, millega loodetakse tootmist-tarbimist võrgus stabiilsena hoida – see on praegu teadaolevalt 5,31 eurot MWh (megavatt-tunni) eest tarbijale, pluss teist sama palju tootjale. Kui suur see summa tegelikult olema saab, hakkab selguma alles veebruaris. Nii et joone all võib öelda, et Eesti inimene võib nullhinnaga elektrist und näha.”
Üks kommentaator arvab: “Elektrihind ongi üks põhjuseid, miks ettevõtted sulgevad oma uksed. Riigil jäävad saamata maksud ja inimesed kaotavad töö. Töötukassa peab hakkama neile ikka toetust maksma, aga riigil ei jätku raha. Ta tõstab muudkui makse, aga selline majandamine ei ole ju jätkusuutlik. Sellest peaks valitsuses ometigi keegi aru saama. Või olemegi kõik siin nagu Totud kuul?”
Kullahinda tõusev elekter saab olema üks vaesumise tõukureid nii ettevõtjale kui tavatarbijale.
Uued Uudised