Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Eleringi juht peab Eesti inimest kallineva elektrihinna jaoks piisavalt jõukaks

-
15.09.2021
“Üheskoos klientidega oleme teekonnal nulli”.
© Erki Evestus

Eleringi juht Taavi Veskimägi esines avalikkuse ees väitega, et Eesti üha jõukam tarbija kannatavat kallima elektrihinna ära – vaevalt, et sellele järgnevad kestvad ovatsioonid tarbijatelt.

Kust saab Eleringi juht infot “jõuka tarbija” kohta? “Ma siin Eleringis küsisin just kõrvaltoas istuva kolleegi käest, mis tema aastane elektritarbimine on, tal on kahetoaline korter, ta tarbib kuskil 1,2 megavatt-tundi aastas elektrit ja maksab kuus elektrienergia eest kuskil viis eurot. Isegi kui hind nüüd tõuseb ütleme kaks korda, siis maksab kümme, tõuseb kolm korda, siis 15 eurot. Kindlasti võib selle üle arutada, kas viis eurot on suur raha või väike raha ühe leibkonna jaoks. Aga me peame siiski aru saama, et pealkirjana kindlasti kallim elektri hind on hästi kõlav, aga selle mõju enamustele leibkondadele, ka Eestis ja ka tänase Eesti heaolutaseme juures, on juba selline, et ta ei ole kindlasti tappev,” leidis ta. “Kui ta on kellelegi väga suur, siis on selleks olemas konkreetsed sotsiaalhoolekandemeetmed ja toetused, et kõik ka need inimesed, kelle jaoks ta lööb väga valusalt, saaksid endaga kenasti hakkama.”

Nii lihtne ongi Eleringi juhi jaoks Eesti sotsiaalne hakkamasaamine – ta küsib oma kõrgepalgaliselt töötajalt arvamust ja teab täpselt, et ka Põlvamaa kolkakülas saadakse krõbeda hinnatõusuga kenasti hakkama.

Veskimägi õigustavas jutus on palju olulisi momente, mida inimestel tasub teada. Nii märgib ta, et “kliimamuutuste pärast muretsev tarbija peabki arvestama kõikuva ning ajuti märksa kõrgema elektrihinnaga,” nagu vahendab rahvusringhääling. Vähemalt õiglane ülestunnistus – kliimahüsteeria hakkab rahakotti laastama, lähed sellega kaasa või mitte. Vaevalt et kliimamuutustest mittemuretseja odavama elektri saab.

“Hinnatõusu taga see, et nii maagaasi kui kivisöe hinnad on sisuliselt aasta algusega võrreldes paari-kolmekordistunud ning CO2 hind on kahekordistunud,” rääkis Veskimägi. Taas ülestunnistus, et tegelikult on CO-paanika see, mis mõjutab toorainete hinda. “Ehk et kui elektrijaamad teevad pakkumisi elektriturule päev ette sisuliselt muutuvkulu-põhiselt ja kui näiteks CO2 hind on kuskil 62 eurot tonn ja näiteks Narva elektrijaamades on rusikareegel, et ühe megavatt-tunni tootmiseks kasutatakse või paisatakse õhku ka umbes üks tonn CO2, siis see hind läheb põhimõtteliselt üks-ühele elektrihinnale otsa.”

“Ma tahaksin ära klaarida viimaste päevade arutelu keskse väite, et taastuvenergia on toonud kallid elektrihinnad – kindlasti mitte. Ikkagi konventsionaalsed soojuselektrijaamad, mille toodetav elektri hind on täna oluliselt kõrgem võrreldes varasemaga. Vastupidi, kui oleks rohkem tuult, siis oleks kindlasti mingitel tundidel elektri hind oluliselt madalam,” rõhutas Veskimägi.

Soojuselektrijaamades toodetav elektri hind on seega täna varasemaga võrreldes kallim tänu sellele, et seda survestatakse kliimavõitlusega. Edasi aga teeb Veskimägi väga olulise ülestunnistuse: “… kui oleks rohkem tuult, siis oleks kindlasti mingitel tundidel elektri hind oluliselt madalam.” Järelikult on tuulest meie geograafilise asukohas siiski puudus ja taastuvenergial suurt potentsiaali siiski pole.

“Aga lõpetuseks olgu öeldud, et kindlasti, kui tarbija jaoks on selline kõrge hind kindlasti negatiivne, siis kui tahame saada ka uusi tootmisinvesteeringuid, siis kindlasti selline hind mõjub stimuleerivalt uute investeeringute tegemiseks elektritootmisseadmetesse, mis siis teiselt poolt peaks kogu varustuskindluse olukorda parandama ja need uut tüüpi tootmisseadmed siis peaksid olema oluliselt kliimaneutraalsemad,” ütles Veskimägi.

Ilmselt tähendab see uusi kliimaneutraalseid võrgutasusid, mis on juba praegu sageli elektritarbimisest kallimad.

Allikad: BNS-ERR