Hiljutine emakeelepäev ja alles toimunud ühisetteütlus viisid taas paljude mõtted emakeeleni ja sealt edasi ka mõnedele halenaljakatele möödanikujuhtumitele, näiteks “kohtunike peade veeretamisele”.
Üks rahvuskonservatiivide liidritest ütles kunagi pärast järjekordset kohtunike aktivismi, et nüüd peavad küll mõnede kohtunike pead veerema. Ühtäkki oli kogu ühiskond väljaspool EKRE paanikas – kohtunikke hakatakse hukkama.
Just nimelt hukkama. Sest peaaegu mitte keegi ei märkinud, et kuigi tegu on räige sõnakasutusega, on tegelikult kavas EKRE arvates ebakompetentsete kohtunike mahavõtmine. Keegi ei öelnud: “Ärge kasutage tagandamisest rääkimisel nii jubedat väljendit!”
Keegi ei arutlenud isegi mitte selle üle, et miks ja keda maha võtta tahetakse, kust leitakse uued kohtunikud ja nii edasi. Kogu seltskond, kuhu kuulus nii praeguseid opositsionääre kui ka koalitsioonipoliitikuid, rääkis just hukkamiste kontekstis. Umbes nii, nagu üks värske poliitik väitis, et kui “loomastunud ekrelaste mass oleks pärast Tarandi peksmist all-linna läinud, oleks nad pool linna maha põletanud”.
Asi tõmbas pisut tagasi, kui üks EKRE naispoliitik kirjutas sotsiaalmeedias: “Peale kohtunike hukkamiste võiks ühiskond kiiremas korras pöörata tähelepanu ka sellele, milline veretöö käib ühistranspordis – trammi-, trolli- ja bussijuhid lasevad iga päev peatustes kümneid inimesi maha. Pole siis ime, kui ekreiidid leiavad mõne kohtuniku laiba ja hakkavad oma lõbuks tema pead veeretama!”
Miks seda kampaaniat täna veel meenutada? Ikka vastutuse pärast. Kui EKRE kritiseerijad ei saanud aru, et väljend “kohtunike päid veeretama” tähendab räigusest hoolimata vaid ebakompetentsete justiitsametnike ametist kõrvaldamist, siis ei saa nad aru kujundlikust kõneviisist ega tea midagi kujundlikest väljenditest, mida rahvakeeles on palju (jalga laskma, pähe taguma jne). Ja kuidas saavad sellised inimesed üldse eesti keele kaitsmisest rääkida või seda isegi juhtida?
Kui aga need inimesed saavad siiski kujundlikust kõnest aru (mis on tõenäoline) ja teavad, mida EKRE peade veeretamise all tegelikult mõtles, siis näitab see nende kiuslikkust, poliitilist ärategemist, soovi pingeid õhutada ja üht poliitilist jõudu rahvusmeelsuse eest kõrvaldada.
Täna ei taha ilmselt keegi neist enam sel teemal sõna võtta – nii jääbki üle tõdeda, et tegu oli jõhkra poliitilise rünnakuga. Või ei jaga mõned poliitikud emakeele rikkusest tõesti enam midagi…