Kui Astrid Lindgrenil on raamat “Karlsson tembutab jälle”, siis Euroopas linastub absurdikomöödia “Macron tembutab jälle!”
Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas neljapäeval avaldatud usutluses Euroopat 1930. aastatesse tagasipöördumise eest. “Mind ehmatab sarnasus meie aja ja kahe sõja vahelise aja vahel,” ütles president ajalehele Ouest-France. “Hirmudest lõhestatud Euroopas, kus on tagasi rahvuslus ja majanduskriisi tagajärjed, on näha süstemaatiliselt peaaegu kõike, mis iseloomustas Euroopat Esimese maailmasõja lõpu ja 1929. aasta (majandus)kriisi vahel.”
Globalistist Macron ei suuda ilmselgelt näha ohtu massiimmigratsioonist ja sellega kaasa roomavast islamist, mis võib Euroopale tuua just sellise ohvriterohke maailmakorra, mille kaudselt lõid ka Hitler ja Stalin – ometigi annab islam just märku, et on tulnud Euroopat üle võtma. Selle asemel hoiatab ta: “Euroopat ähvardab oht “natsionalistliku pidalitõve” ees!”
Macron kritiseeris hiljuti Euroopa Liidu riike, kes olevat loobunud EL-i põhimõtetest, jättes kõrvale selle, et EL-il pole ammugi enam algsed põhimõtted, vaid on uued, föderalistlikud, mida pole ükski liiduga ühineja, sealhulgas ka Eesti, soovinud.
Peatselt Esimese maailmasõja lahinguvälju külastav Macron ütles, et otsib ajaloo õppetunde ning püüab aidata kaasa suveräänsema ja multilateraalsema Euroopa tekkele, edastab BNS. “Euroopa ei tohi lasta võõrvõimudel end lükata ja tõmmata ning seeläbi suveräänsust kaotada,” sõnas ta., pidades silmas USA-d, Venemaad ja Hiinat.
Kogu see jutt paneb küsima – mis asi on Euroopa suveräänsus? Vaevalt et Macron mõtleb rahvusriikide suveräänsust liidu sees – seega peab ta silmas föderaalse Euroopa ehk Euroopa Komisjoni diktaadi ülimuslikkust, mida tuleb kaitsta kolmandate jõudude eest. Kui aga Macron kurdab, et osa Euroopast, sealhulgas Visegradi riigid, Itaalia, Austria ja veel mõned sõltumatud maad ei soovi järgida hukatuslikku suitsiidikurssi, siis pole ka suveräänsest Euroopast mõtet rääkida – selle erinevate osade teed lähevadki lahku.
President Macron on võtnud endale rolli hoida lagunevat Euroopat koos, kuid tema Maximilien Robespierre`i stiil jätab mulje, et ta tahab nii Prantsusmaal kui ka kogu Euroopas kehtestada jakobiinide diktatuuri koos giljotiinide alt voolavate “natsionalistide” vereojadega. Õnneks on ta Prantsusmaal kiiresti populaarsust kaotamas, seega tema giljotiinid ei saa enam kaua sillutada teed islami mõõkadele.