03.10.2018
Endel Oja on majandusdotsent ja EKRE majandustoimkonna juht.
EKRE majandustoimkonna juht, majandusdotsent Endel Oja rääkis erakonna majandusprogrammi tutvustamise järel sellest, kuidas see dokument sündis ja kes selle taga olid.
“Majandusprogrammi väljatöötamisel olid esindatud väga erineva profiiliga majandusinimesed, kes esindasid läbilõiget Eesti ettevõtete eri tüüpidest. Ma toon konkreetsed faktid – pärast seda, kui me hakkasime selle aasta jaanuaris tööle, siis oli meil ja on praegugi majandustoimkonnas püsivalt 15 ettevõtjat ja me viisime läbi 18 koosolekut, kusjuures iga koosolek kestis vähemalt 3-4 tundi – te võite ise arvestada, kui palju inimtunde selle väljatöötamiseks kulus. Lisaks konsulteerisime mitmete oma eriala spetsialistidega, olenevalt teemast, mida käsitlesime – me tõime programmi väljatöötamise juurde oma ala korüfeesid.
Näiteks energiateema juures abistas meid akadeemik Anto Raukas, riigireformi arutelul külastas meid õigusteadlane Jüri Raidla, pidevalt konsultreerisime maksumaksjate liidu esimehe Lasse Lehisega, ja nii edasi. Kogu töö materialiseerus sellisel kujul, et ettevõtluse ja maksusüsteemi osas töötasime välja täpselt 40 punkti või ettepanekut. See on päris tõsine pakett, mida EKRE saab võimu juures olles majanduse elustamiseks ja stimuleerimiseks rakendada. Kõiki üksikasju me täna välja ei toonud, paljud neist tulevad töö käigus välja. Peale nende 40 punkti töötlesime välja 16 poliitilist seisukohta meie riigi ees olevate majandusprobleemide kohta, millest mõne osas on nagunii vaja seisukohta omada – näiteks klassikalisemad neist on Rail Baltic ja Saaremaa sild, samuti ka ülejäänud 14, mille kohta võime vastata “ei” või “ja” ning selgitada, missugune on meie põhjendatud seisukoht.
Täna naudib valitsus üldist majanduskasvu, mille taga ei ole paraku ettevõtlust soodustavaid otsuseid. Kasvu taga on üldine soodne majanduskeskkond ning Eesti rahva loomulik tublidus See, kas Jüri Ratas tuleb hommikul välja kell 7 või 8 või kas ta üldse tuleb, Eesti majandust ei mõjuta. Mingeid olulisi otsuseid majanduse stimuleerimiseks selle 2 aasta jooksul ei ole olnud. Ettevõtluse seisukohalt on tegemist praegu halva riigieelarvega, kus majanduse stiimuleid näha ei ole. Toimub vegeteerimine ja asjade ajamine sellesse vanasse Exceli tabelisse, kus, nähes mingit probleemi, hakatakse arutama, millist maksu juurde kirjutada. Meie erakonda on püütud sildistada, nagu me oleks 3-4 teema erakond, aga see müüt saab nüüd kummutatud. Ma võin kinnitada, et sellel, mida Martin Helme ette kandis, omab iga punkt suurt mõju ja väärtust.
EKRE juhtkond pani majandustoimkonnale õige, aga keeruka ülesande töötada välja majandusprogramm, mis alandab nii ettevõtte kui üksikisiku maksukoormust, stimuleerides seejuures majandust ja ettevõtlust. Me tulime sellega hästi toime ja põhjus on selles, et me käsitleme majandust kui dünaamilist, elavat organismi, mille juhtimist, nagu ka riigieelarve koostamist, ei saa teostada vaid Exceli tabeliga. Erinevalt teistest erakondadest ei klammerdu me üksikute meetmete külge, vaid me arvestame majandust kui tervikut ja alles siis arvutame mõjusid, mis sellega kaasnevad. Ja nüüd tähelepanu – me ei räägi katteallikatest, vaid kattemehhanismidest, ning see on oluline ideeline erinevus ennast targaks pidavast Reformierakonnast ja teistest, kes tulevad välja üksikute mõtetega, kuidas majandust arendada. Me oleme muidugi arvestanud, et maksude langetamisega üheaegselt tekib riigieelarvele kiire vähenev mõju, meie majanduse arendamise mõtted on kõik viitajal, lihtsalt on vaja poliitilist julgust ja kompetentsust, et mitte probleemide otsa komistada ja mitte seda karta.
Meie eesmärk on maksukoormuse vähendamine, ettevõtluse stimuleerimine inimeste heaolu kasvuks ja oluline punkt on see, et uusi makse ei tule. Meie majandusideoloogiast rääkides – kui me aktsiise ja kogu maksukoormust vähendame, siis on selge, et riigieelarve laekumine samuti väheneb, suurusjärgus umbes miljard eurot. Laenu operatiivpuhver on kaks aastat, kus majanduse stimuleerimise tulemusel on võimalik see tagasi maksta, ja siis hakkab üles tõstetud arenguaktiivsus tooma olulist plussi.
Mis aga laekumisi suurendab – meie arusaamine majandusdünaamikast on see, et ega maksude vähendamine tähenda, et see raha automaatselt ära kaob. Me stimuleerimine nende meetmetega majandust ja ettevõtete käivet, mis kasvavad, samuti ei kao ju inimeste raha ära. Eelarveväline investeerimissisend programmis on umbes 5 miljardit eurot 12 aasta peale ja tagasimakse periood on arvestatud umbes 20 aasta peale, intressimakse selle 20 aasta peale on umbes 3 miljardit. See on ressurss, mida me saame Eesti majanduses kasutada, sest paljud projektid on isetasuvad. Me saame kasutada ka pensionifondide raha. Intressiväljamaksetest läheb suur osa majanduse tagasi ja Eesti inimesed saavad selle raha endale.
Oluline punkt on riigi odavdamine. Meil on tõsine plaan läbi graafiku vähendada riigi ülalpidamiskulusid – siin võime rääkida kümnetest ja kümnetest miljonitest. Läbi riigiettevõtete erastamise, mis praegu on pooleli, tuleb samuti üks sisend, ja viimaseks on bürokraatia vähendamine. See on tegelikult väga tugev sisend, sest kui ettevõtja hakkab üldse ettevõtluse peale mõtlema, ja kui ta puutub kohe kokku bürokraatiaga, siis sinna see ettevõtlus ka sureb ega hakkagi toimima. See on põhimõtteliselt teistmoodi lähenemine kui kartellierakondadel, millega me suudame viia majanduse liikumisse, kus ettevõtete ja inimeste rikkus suureneb. Mina olen igastahes optimistlik.”