Enne valimisi katsuvad poliitilised jõud ennast igati nähtavaks teha ning selleks kasutatakse ka jõudmist mingi konkreetse sihtgrupini, ja neile vastavasisuliste lubaduste jagamist.
Valimispropaganda aga peaks jääma selleks ette nähtud ruumi, mitte ronima kitsa ametnikkonna erialasesse listi, nagu teeb seda Isamaa liige Eva Kams. Uued Uudised vahendavad meile saabunud otsese valimisreklaami muuseumitöötajatele.
“Lugupeetud muuseumilisti administraator! Pöördun käesoleva kirjaga kõigi muuseumitöötajate poole, et saada tagasisidet minu ettepanekule rakendada kohalike omavalitsuste eelarvest palka saavate kultuuritöötajate sissetulekute kergitamiseks sarnast skeemi, mille valitsus viis ellu ka lasteaiakasvatajate palkade tõstmiseks. Loodetavasti saate edastada minu alltoodud ettepaneku listi liikmetele,” kirjutab Erakonna Isamaa kandidaat Jõgeva- ja Tartumaal Eva Kams.
Edasi järgneb otsene pöördumine, mille Isamaa kandidaat kiidab ennast ja jagab lubadusi.
“Austatud muuseumide töötajad!
Olen Eva Kams ja kandideerin neil valimistel Jõgeva- ja Tartumaal erakonna Isamaa nimekirjas riigikokku. Endise Elva linnapea, pikaajalise Rõngu keskkooli muusikaõpetaja ja Tartu Hansa segakoori looja ning dirigendina olen võtnud südameasjaks võidelda riigikogus ka nende kõrgharidusega kultuuritöötajate palkade suurendamise nimel, kelle sissetulek pärineb vallaeelarvest. Suutsin tõsta kultuuritöötajate palku Elva linnapeana, nüüd tuleb sama teha terves riigis.
Pean silmas kultuuri- ja rahvamajade, raamatukogude, kohalike muuseumide, huvi- ja muusikakoolide õpetajaid, kelle miinimumpalk ei kerkinud tänavu jaanuarist 1300 euroni, nagu riigieelarvelistel kultuuritöötajatel. 600-800 euro suurune palk ei pane maasoolal silma särama. Lisaks tekib küsimus, kust leida sellise palgataseme juures valdadesse kultuuritööle noori ja entusiastlikke inimesi, kui eakamad pensionile suunduvad.
Riik peab tulema omavalitsustele appi sarnase meetmega, mille abil on vallad suutnud kasvatada lasteaiakasvataja palga käesolevaks aastaks 90 protsendini kooliõpetaja palgast. See tähendab, et riik katab kõrgharidusega kultuuritöötaja palgatõusust valdava ja omavalitsus väiksema osa selleks, et miinimumpalk kerkiks kolmeaastase programmi tulemusena alul 80 protsendini (1040 eurot), seejärel 85 (1105 eurot) ning lõpuks 90 (1170 eurot) protsendini riigieelarvelise kultuuritöötaja palgast.
Saan teile lubada, et töötan tulemuse saavutamise nimel riigikokku valituks osutudes süsteemselt ja järjekindlalt, samuti luban, et annan teile tehtu kohta aru vähemalt kord aastas. Loodan saada teilt juba praegu tagasisidet oma ettepanekule ja tulen rõõmuga muuseumidesse külla, et kuulata ka kõiki muid teie muresid ning aidata otsida neile ühiselt lahendusi.”
Siinkohal oleks ehk vajalik märkida, et Isamaa on juba väga pikka aega valitsuses ja pole eelnevalt suutnud kõige eelpool lubatut ära teha. Miks peaks midagi muutuma, kui üks võimuerakond endiselt riigipiruka juurde jääb? Sest nagu ütleb Eva Kams oma koduerakonna osalusega valitsuse tegemiste kohta: “…kultuuri- ja rahvamajade, raamatukogude, kohalike muuseumide, huvi- ja muusikakoolide õpetajaid, kelle miinimumpalk ei kerkinud tänavu jaanuarist…” – Isamaagi ei teinud ju seda!