Ajakirjanduses on omad reeglid ja üheks selliseks on keelekorrektuur, mille ärajätmist võib kasutada kallutatud ajakirjanikule antipaatsest inimesest halva mulje jätmiseks.
Kui inimene peab kõnet või vastab küsimustele, siis lipsab tema kõnesse alati midagi ülearust – seda võib näha Riigikogu stenogrammides praktiliselt kõigi poliitikute sõnasõnalt ülekantud jutust.
Ülevaatena mõned otsetõlked stenogrammist, mis näitavad, kuidas inimesed tegelikult räägivad.
Ivari Padar: “Ma ütleks nii, et aeg on näidanud, et aeg-ajalt on kriisiolukordasid ühes või teises sektoris. Tuleb meelde seakasvatuse sektori puhul, seakasvatuskriisi puhul, kus seda vähese tähtsusega riigiabi anti, ja samamoodi köögiviljasektori puhul. Ongi niimoodi, et pigem tuleb tänasel juhul ütelda seda, millisele valdkonnale nüüd täpselt tuleks nagu iga-aastast regulaarset abi anda.”
Keit Pentus-Rosimannus: “Ma korraks liigun tagasi Üllar Saaremäe küsimuse juurde, mis puudutas seda, et millega on seletatav see, et raiumine on võrreldes aastatetaguse ajaga kasvanud poole võrra. Kui me vaatame näiteks riigimetsa, siis vähemalt osa sellest vastusest peitub selles, et kui näiteks…”
Kaja Kallas: “Kuna tegemist on seadusega, millega valitsus sidus oma usalduse, ma küsingi teilt kui valitsuse liikmelt, kas te kavatsete presidendi otsuses välja toodud põhiseaduse riived kõrvaldada ehk siis muuta seda eelnõu niimoodi, et te teete selle korda ja see põhiseadust niimoodi ei riiva, ehk siis seda eelnõu sisuliselt arutada Riigikogus, selleks et need probleemid saaksid kõrvaldatud ja teie oma valitsus usaldus ei oleks siis põhiseadusvastase seaduse taga.”
Endast lugupidavas toimetuses teeb ajakirjanik või keelekorrektor sellises tekstis parandusi, et see jõuaks lugejani sujuvamalt. Eesti peavoolumeedia aga on asunud kasutama sõnasõnalist teksti, et jätta mõnest poliitikust mulje kui segase jutu ajajast.
Nii kirjutab ERR neljapäeval: “Järgmisest perioodist on praegu laua peal pakkumine kaasrahastusprotsent 35. Ja no sellise kaasrahastusprotsendiga see projekt meie jaoks majanduslikult ikkagi kaotab oma mõtte, ütleme niimoodi,” sõnas rahandusminister Martin Helme (EKRE).
Normaalne ajakirjanik jätaks kiires selgitavas kõnes olnud lisaväljendid välja ehk oleks kirjutanud: “Järgmisest perioodist on praegu laual pakkumine, kus kaasrahastusprotsent on 35. Sellise protsendiga kaotab see projekt meie jaoks majandusliku mõtte.” Lugeja saab mõtte kätte ilma “ja no” või “ütleme niimoodi” rõhutamiseta, mis on tegelikult arusaamist segavad.
Samamoodi edastab ERR peaminister Jüri Ratase sõnu: “Eesti positsioon, kui rääkida nüüd Rail Balticust, on tõesti see, et ühelt poolt see kaasrahastuse protsent, mis on täna, et see proportsioon säiliks ja me tõesti suudaksime koos kolme Balti riigiga saada ka lisarahastust,” kommenteeris peaminister Jüri Ratas (KE).
Võib kindel olla, et ERR ei kirjutaks sotsi või reformierakondlaste ütlusi sõna-sõnalt maha, sest need poliitikud on opositsiooniga ühes paadis olevale massimeediale “omad”, vihatud valitsuspoliitikuid aga võib halvustavalt näidata küll.
Muidugi pole toimetusel kohustust teksti korrigeerida, kuid ilus see oleks. Aga kui lähtutakse maailmavaatelistest antipaatiatest, siis ununeb ka ajakirjanduslik professionaalsus. ERR näitab endiselt oma rõhutatud ebaprofessionaalsust.