21.02.2019
Valimised Soomes Helsingis näitasid sealsete eestlaste suurt toetust EKRE-le.
Riigikogu valimiste ajal Soomes sai Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paljudelt inimestelt vihjeid selle kohta, et sealsed valimiskastid olid pitseerimata.
Tõsisemad süüdistused Helsingis saatkonnas valimas käinud inimestelt olid järgmised: ettevalmistus oli puudulik, saatkond polnud absoluutselt valmis nii suure hulga hääletanute jaoks; esimesel päeval käis kohal umbes 1000 inimest, aga hääletada jõudis 508; valimiskastid olid pitseerimata, samuti polnud hääletajale tagatud privaatsust.
EKRE Riigikogu fraktsiooni nõunik Urmas Espenberg saatis riigi valimisteenistusele järelpärimise, milles küsiti: “Meile on kurdetud, et valimiskastid Soome saatkonnas, kus käidi hääletamas olid pitseerimata. Kuidas valimiseadus ütleb, sest tekkis küsimus, kas see on seaduslik, kui valimiskast on kinni pitseerimata? Mis juhtudel ja kuidas pitseerimist üldse tehakse? Kas siin on erinevusi Eesti jaoskondade ja välisesindustes paiknevate vahel? Kuidas garanteerida objektiivsus hääletamisel välismaal?”
Riigi valimisteenistuse asejuht Arne Koitmäe vastas järgmist: “Välisesindustes toimuv hääletamine ei ole reglementeeritud samamoodi, nagu jaoskonnas hääletamine. RKVS § 54 lg 3 sätestab hääletamise kohta vaid, et välisesinduses täidab valija hääletamissedeli seaduses ettenähtud järgides. Kasti ja kasti pitseerimise kohta eraldi nõudeid ei ole. Hääletamine toimub ainult ümbrikutega, valijad kantakse valijate nimekirja ja välisriigis hääletamist korraldav isik peab tagama ümbrikes sedelite hoiustamise, samuti peetakse arvestust kasutamata/kasutatud sedelite üle. Samamoodi ei lasta eraldi kasti ka kirja teel hääletamisel laekuvaid ümbrikes sedeleid. Praktikas küll reeglina kasutatakse hääletamiskaste juhul, kui on rohkem hääletajaid. Soomes kasutati meie teada pühapäeval nn väikest (kodus hääletamise) valimiskasti.”
Niisiis loeb Arne Koitmäe sõnadest “Kasti ja kasti pitseerimise kohta eraldi nõudeid ei ole” välja, et välismaal hääletades pole valimiste turvalisus tagatud ja valimiskast on hõlpsasti ligipääsetav, kui tahetakse sedeleid asendada. Sisuliselt korjatakse hääletustulemused kokku suvalisse kasti. Pole ka teada, mis toimub hääletussedelitega edasi ja mil moel tulemused Eestisse edastatakse.
“Valija ei saa kontrollida, kas tema hääl läks isikule, kelle poolt ta (eel)hääletusel hääletas,” võtab EKRE Soome osakonna aseesimees Valver Kõrgemäe kokku.
Kuna Soome eestlaste seas on EKRE toetus väga suur, siis selline korralagedus saatkonnas toimunud valimistel lubab eeldada, et seal võidakse tekitada suuremat sorti tulemuste võltsimine. Sellega on Eesti riigivõim juba esimesel valimispäeval välisesindustes pannud valimistulemuste õigsuse kahtluse alla.