Reisiparvlaeva Estonia uuringute juhi kapten Rene Arikase sõnul selgus tänavu läbi viidud täiendavate uuringute käigus, et Estonia parema parda vigastus on seni teada olnust palju suurem, edasiste uuringute käigus tuuakse aga pinnale ka Estonia vööriramp.
Arikas meenutas, et esialgse hindamise eesmärk on tuvastada varasemalt teadmata vigastuste võimalikud tekkepõhjused. “On merelised eeluuringud ja ka põhiuuringud, millega oleme alustanud, samuti on algamas intervjuud pääsenutega. Käimas on ka hange, et leida partner, kes looks meile Estonia digitaalse kaksiku, millega viia läbi erinevad katsetused ja mudeldamine,” ütles Arikas kolmapäeval pressibriifil.
Mullu suvel viidi läbi eeluuringud ja seda koostöös rootslastega. Ühtlasi oli pidevalt vees sond, et mõõta hoovuseid. “Tuvastasime, et põhjalaine hoovuste liikuvus on suhteliselt väike, praktiliselt marginaalne,” rääkis Arikas.
Tema sõnul tuvastati ka merevee hägusust 76 meetri sügavusel ja sügavamal, ning selgus, et hägusus oli pidevas muutumises, isegi tundide lõikes. See oli oluline, et planeerida töid.
Valmis ka merepõhja ja vraki batümeeriline mudel, mille põhjal tehti ka väljaprint. Ühtlasi valmis Estonia digitaalne 3D mudel, kasutades laeva erinevaid jooniseid. “Tegemist on kõige täpsema mudeliga alusest enne katastroofi,” ütles Arikas. “Aluse mudelit on vaja muuhulgas ka selleks, kui hakkame läbi viima usutlusi pääsenutega.”
Põhiuuringud algasid tänavu mais ja jätkusid juunis, kasutades muuhulga laeva, mis oma omadustelt sobis ideaalselt täpseteks uuringuteks.
Akustilise profileerimise eesmärk oli vraki vahetu ümbruse merepõhja uurimine. Selgus, et vraki juures on aluskorrakivimi paljand, ühtlasi on vraki ümbruses nii pehmemat kui ka kõvemat savikihti. Kui allveerobotiga katsuti aluskorrakivimite paljandit, mis oli vraki all vigastuste juures, siis tegemist oli kõva kivimiga, millelt roboti haarats tagasi põrkus.
Fotogramm-meetrilise uurimise käigus tehti vrakist 40 000-45 000 pilti, mis tähendab, et pildi täpsus on vähemalt 10 millimeetrit, aga suuremat täpsust nõudnud kohtades oli pildi täpsus isegi üks millimeeter. Piltide abil tekkis vrakist koheselt ka 3D-kujutis, mis andis juba tööde ajal võimaluse otsustada, kas kujutis vrakist on piisav või oleks pidanud mõnda kohta minema üle pildistama.
Rääkides parema parda vigastusest, siis kui möödunud aasta uuringute järel sai väita, et selle pikkus on vähemalt 22 meetrit ka kõrgus neli meetrit, siis tänavuste uuringuite järel saab öelda, et parema parda vigastuse pikkus on vähemalt 40 meetrit ja kõrgus vähemalt kuus meetrit. Sealjuures on vigastuste suurus sedavõrd mahukas, et selle kaudu oli võimalik väikese drooniga siseneda autotekile. “Suure tõenäosusega soovime täiendavate uuringute käigus seda vigastust veelkord mõõta,” ütles Arikas.
Kui mullu tuvastati, et vigastatud on kuuenda teki ahtrinurk, siis tänavu selgus, et vigastatud on ka kuuenda teki sisekonstruktsioonid ja lagi, samuti ulatuvad vigastused seitsmendale ja kaheksandale tekile. Ühtlasi on seitsmenda teki paaditekil suured deformatsioonid, kusjuures ühtegi päästepaati ega -parve oma koha peal pole. Ühtlasi olid purunenud ka paljude päästepaatide taavetid ehk kinnitused.
Autotekile õnnestus siseneda 15 meetri sügavusse, kuna edasi minnes oleks olnud suur risk kaotada lenduvate objektide tõttu allveerobot. Küll aga sai selgeks, et autotekile tuleb veel tagasi minna, kasutades teistmoodi tehnoloogiat – sellist, mis on suuteline jäädvustama pilti 360 kraadi enda ümber. Samuti ei saa välistada, et autotekile tuleb minna ka tuukritega.
Autotekil pakub Arikase sõnul huvi kinnitusmaterjalid ehk see, kui hästi oli kaup kinnitatud ja kas kinnitused on terved. “Soovime tuvastada sõiduvahendid nii palju kui võimalik, osade sõidukite numbrimärgid on nähtavad. Soovime selgitada laeva kaubapaigutuse, samuti selgitada aluse erinevate uste olukorra, kas on nad on kinni või lahti. Ühtlasi pääseme ligi ka parema parda vigastusele seestpoolt,” rääkis Arikas.
Arikase sõnul toimub praegu seniste uurimisandmete töötlemine ning nii vraki kui merepõhja mudeli loomine, mis võiks valmis saada augusti lõpuks või septembri alguseks. Ka on plaanis trükkida välja Estonia vööri ja rambiosa, et seda võimalikult täpselt katsetada, kuidas on liikunud ramp ja visiit. Ühtlasi prinditakse eraldi välja vöörivisiir sellisel kujul, nagu see merepõhjast välja toodi, et viia läbi praktiline katse visiiri ujuvuse kohta.
Ühtlasi on plaanis võtta Estonia vraki vigastuste juurest metalliproovid, et selgitada nende tekkimise põhjuseid. Ka tuuakse üles mõned laeva aknad, et selgitada nende vastupanuvõimet survetele. Ühtlasi tuuakse pinnale Estonia vööriramp, et seda täiendavalt uurida.
Allikas: BNS