Ettevõtjad varjavad odavate töökäte ihalust süüdistustega “rassistlikust” tööjõupoliitikast

Pärast praeguse koalitsiooni võimulepääsu on ilmnemas üks positiivne nähtus: lõpuks ometi räägitakse asjadest nii, nagu need on, ja juletakse välja öelda soovitusi, mis Reformierakonna võimuaegadel sealsete “tarkpeade” poolt kohe maadligi tambiti.

Marek Jürgenson kirjutab Eesti Päevalehes, et tööjõu sissetoomisele kehtestatud kvoote ei saa seletada “rassismiga” ja kui võõraid ohtralt sisse lubataks, jääksid sellest tulenevad negatiivsed kõrvalnähud riigi kanda.

Tööjõudu vajatakse madalapalgalistel töökohtadel, aga see, et sinna keegi minna ei taha, tuleneb motivatsiooni puudusest, sest saadava palgaga ei tulda toime. Seal ei saa kvootide “rassistlikult” tõkestavat rolli süüdistada – kuni ettevõtjad ei tegele tootlikkuse kasvatamisega, vaid panustavad endiselt odavasse tööjõudu, säilib palgavaesust pakkuvates sektorites töötajate puudus.

Kui lubada riiki suurel arvul kvalifitseerimata ning odavat tööjõudu, võib see Jürgensoni arvates pingeid tööjõuturul hetkeks leevendada, ent osutada karuteene tootlikkuse kasvule ning tööandjate valmidusele töötingimusi kaasajastada.

Nagu on näidanud Euroopa kogemus, toob piiramatu välismaise odavtööjõu kasutamine kaasa riigi enda kodanike töötuse, madala tootlikkuse ja lisandväärtusi loova ettevõtluse jätkuva kiratsemise, lisanduvad aga migratsioonist tingitud sotsiaalprobleemid.

“Ka Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud raport tõdeb, et massimmigratsiooniga rahvastikuprobleeme ja tööjõupuudust ei lahenda. Migratsiooni kasv toob hoopis kaasa ülalpeetavate arvu suurenemise, kuna migrantide pereliikmetel pole tavaliselt tavaks töötada,” kirjutab Marek Jürgenson.

Ta nendib, et rassismi ja võõraviha süüdistusi kasutatakse rünnakuteks praeguse kvoodipoliitika vastu ja selle kaudu üritatakse võõrtööpiirangute osas järeleandmisi saada.

Odava võõrtööjõu vastasust on juba pikka aega rünnatud väidetega, kuidas siia ei tahetavat tippspetsialiste, kes aga on kohal juba kvoodiväliselt – ettevõtjateks sooviks on madalapalgalised lihttöölised, keda üritatakse hästi segaseks aetud tööjõupoliitikaga sisse smugeldada.

Kolmandatest riikidest tööjõu importimiseks kehtestatud kvootidel pole Jürgensoni sõnul midagi ühist ei rahvuse ega nahavärviga, vaid need aitavad pigem kaitsta ka võõrtöölisi ebaõiglase kohtlemise eest, mis suure vabade töökäte juurdevoolu tingimustes kahtlemata tekib.

Siit ka seletus, miks viimasest erakondade annetuste infost selgus, et EKRE-t pole Eesti töösturid üldsegi toetanud – sest rahvuskonservatiivid takistavad eesti rahva allesjäämist kaitstes neil massiliselt odavaid võõrtöölisi sisse vedada. Kõike seda, mida räägib Marek Jürgenson, on EKRE juhtpoliitikud kümneid kordi kurtidele kõrvadele seletanud.

Pikemalt EPL-ist