08.04.2019
Rootsis on see üsnagi tavaline pilt.
Statistika paljastab huvitavad faktid – Euroopa kuritegevuse esirinnas on nii mahajäänumad kui ka immigratsioonile avatud riigid, kuid mitte ranget rändepoliitikat ajavad maad.
Kõrge kuritegevusindeksi esikümnes troonib Rootsi arvuga 49,35, Prantsusmaa on kolmas, Itaalias viies, Iirimaa kuues, Suurbritannia kaheksas ja Belgia üheksas. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi Itaalia on vähem kui aasta olnud migratsioonile suletud, mõjub “avatus” endiselt.
“Avatud riigid” jagavad esikümnes kuritegevuse “au” Ukrainaga (2.), Moldovaga (4.), Bosnia ja Hertsegoviinaga (7.) ja Venemaaga (10.) Edasi tulevad riburada Balkanimaad.
Ungari on 20. kohal, Saksamaa 21., Poola 25., Tšehhi 30., Austria 38. ja Eesti viimasel, 39. kohal. Nimekirja lõpuriigid on valdavalt tugeva riiklusega nagu Šveits, või mingis mõttes “avatusest” kõrvale jäänud riigid, nagu Island. Üllatavalt taga on Soome (35.), kuigi viimase aasta uudised on räigelt kuritegevusest üleküllastunud.
“Avatud” maadest on Rootsi tuntud vägistamiste, lõõmavate autode ja granaadiplahvatuste poolest, ning isegi poliitkorrektse riigi oma ametiisikud on tunnistanud sisserände suurt mõju kuritegevuse kasvule. The Local kirjutas 19. jaanuaril Dagens Nyheterile toetudes, et mullu oktoobrist saati on Rootsi politseil tulnud tegeleda enam kui 5000 varjupaigataotleja või muu migrandi kuritegevusjuhtumiga.
Prantsusmaa on riik, kus räägitakse juba pikemat aega varjatud kodusõjast. Itaalias on juba ammugi oma traditsioonilise kuritegevuse kõrval tuntud ka Lagose ja Dakari maffia. Londonis, kus linnapeaks on Pakistani päritolu Sadiq Khan (ja riigi siseministriks sama päritolu Sajid Javid), on viimase paari aasta jooksul probleemiks kuritegevus, mille kõige räigemaks momendiks on noorte pussitamised.
Selle nimekirja põhjal peab tõdema, et kuritegevust soodustavad mahajäänumate Euroopa maade puhul vaesus, ja “avatud” maade puhul see, et tulijad on teisest kultuuriruumist, kus on täiesti teine kombestik, mentaliteet ja reeglid. See on tuntav “vägistamismaa” Rootsi puhul – moslemiimmigrandid toovad kaasa oma alandava suhtumise naistesse ja võtavad sihtriigi naisi samasuguste madalate olevustena, nagu oma kodumaal, kuid poliitkorrektsus ei luba neid Lääne väärtustele vastavalt paika panna ega selle kaudu nii rootsi kui ka mosleminaisi kaitsta. Pealegi lähtub suurem osa migrantidest sõdivatest või diktatuuririikidest, kus inimelu väärtus on devalveerunud.
Mõistagi maksab ka “avatud” maade puhul ilmselt riiklik suhtumine – kui Rootsi on täiega poliitkorrektne ja Suurbritannias on “islamofoobia” lausa kuriteoks tunnistatud, siis samuti migrante täis Taanis on sisserändajatele kehtestatud päris karmid reeglid.
Riik ja indeks
1. Rootsi 49,35
2. Ukraina 48,88
3. Prantsusmaa 46,39
4. Moldova 45,45
5. Itaalia 45,02
6. Iirimaa 44,52
7. Bosnia ja Hertsegoviina 43,79
8. Suurbritannia 42,72
9. Belgia 42,46
10. Venemaa 41,93
11. Montenegro 40,48
12. Albaania 40,30
13. Bulgaaria 40,00
14. Makedoonia 39,29
15. Kreeka 38,57
16. Serbia 37,27
17. Läti 36,77
18. Leedu 36,51
19. Norra 35,32
20. Ungari 35,17
21. Saksamaa 34,51
22. Malta 33,53
23. Hispaania 32,46
24. Portugal 32,13
25. Poola 30,09
26. Slovakkia 29,54
27. Luksemburg 29,07
28. Holland 28,57
29. Rumeenia 27,84
30. Tšehhi Vabariik 26,66
31. Horvaatia 24,69
32. Taani 24,25
33. Valgevene 23,53
34. Island 23,28
35. Soome 22,80
36. Sloveenia 22,57
37. Šveits 21,50
38. Austria 21,37
39. Eesti 20,80
Allikas: Euroopa: kuritegevuse indeks riikide lõikes 2019
MV-lehti