24.04.2020
EL-i bürokraatia on nagu vähkkasvaja.
Kui väga Euroopa ka ei ootaks ühistegutsemist, näitavad uudised vaid seda, et Euroopa Liit rasketes olukordades ei toimi – sõnad on väga suurejoonelised, teod aga mannetud.
Euroopa Keskpanga (ECB) juht Christine Lagarde hoiatas neljapäeval Euroopa Liitu, et see ei teeks “liiga vähe liiga hilja” koroonaviiruse puhangust tingitud majanduslanguse pidurdamiseks, teatas informeeritud allikas uudisteagentuurile AFP.
Lagarde ütles videosilla vahendusel EL-i liidritele, et ECB halvima stsenaariumi kohaselt võib euroala sisemajanduse kogutoodang (SKT) viirusevastaste erimeetmete tõttu langeda 15 protsenti.
Euroopa Liidu liidrid tegid seepeale neljapäeval ametnikele ülesandeks tulla 6. maiks välja plaaniga koroonaviiruse pandeemiast räsitud majanduse taastamiseks, teatasid allikad uudisteagentuurile AFP.
Nagu näha, kammitseb bürokraatiline asjaajamine ning EL-i kohmakus oluliselt liidu tegevust ja seetõttu tegutsevad rahvusriigid pigem omaette.
Euroopa Parlamendi president David Sassoli tegi neljapäeval pärast kõnet virtuaalsel Euroopa Ülemkogul avalduse, mille kohaselt näevad eurooplased ots otsaga kokku tulemiseks vaeva ning vaja on viivitamatult ühist reageerimist.
Sassoli avalduse kohaselt jälgivad kodanikud tähelepanelikult Euroopa valitsuste ja institutsioonide praegust tegevust. “Me ei saa vajalikke samme edasi lükata. Jagame ühiselt vastutust kiirelt reageerida,” ütles ta pressiesindaja teatel.
“Peame kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, ennekõike majanduse taastumise kava koostamiseks,” rääkis Sassoli.
“Peame aitama taastada töökohad ja majanduskasvu ning sama ajal kaitsma oma varasid. Peame seda tegema koos. Üksi pole keegi selleks suuteline. Vajame uut Marshalli plaani, kuid seekord peab seda rahastama Euroopa. Peame selle väljakutsega tegelema koos ja solidaarselt.”
Sassoli ütles oma kõnes riigipeadele ja valitsusjuhtidele, et sellest kriisist väljumiseks peavad kõik reageerima tõelise Euroopa kogukonnana.
“Peame sellest välja tulema tugevama ja ühtekuuluvama Euroopana. See on eriti oluline nende riikide jaoks, kes ei saa endale lubada seda, et majanduse taastamine ja ülesehitustöö tooksid kaasa täiendava eelarvepuudujäägi,” ütles ta.
“Pooldame ülesehitustöö rahastamist taastumise võlakirjade abil. Oleme juba teinud ambitsioonikaid ettepanekuid, ent ilmselt peavad Euroopa Liidu juhid tegutsema veelgi ambitsioonikamalt,” lausus Euroopa Parlamendi president.
Sassoli jutt on kui NLKP KK Poliitbüroo “puruvanakese” oma: “jagame ühiselt vastutust”, “peame kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid”, “peame selle väljakutsega tegelema koos ja solidaarselt” ja nii edasi – reaalne elu näitab, et sellest ei tule midagi peale sõnade.
Tegelikult pole EL-i praeguses mannetuses midagi erilist – ta oli sama hambutu rändekriisi ja Venemaa 2014. aastast alanud agressioonide ajal.
Euroopa vajab teistsugust suhtumist kui see on vasakliberaalsel võimuladvikul – Euroopa vajab teistmoodi Euroopat.