Euroopa Liit tõestas taas, et on olemuslikult ebademokraatlik ühendus, kes ei arvesta rahvaste tahtega.
Nimelt süüdistatakse 12. aprillil esitletud Euroopa Parlamendi raportis Ungarit Euroopa Liidu aluspõhimõtete rikkumises ja soovitatakse Budapesti suhtes rakendada artikkel seitset.
Raporti kohaselt on demokraatia ja kohtuvõimu sõltumatus Ungaris löögi all. Selle koostanud Taani parlamendisaadik Judith Sargentini soovitas Ungari vastu käiku lasta artikkel seitsme, mis süvendaks veelgi pingeid Brüsseli ja Budapesti vahel, vahendab Postimees.
Artikkel seitse on Lissaboni leppe mehhanism, millega võidakse ajutiselt piirata riigi hääleõigust Euroopa Liidu Nõukogus. Esimest korda lasti see käiku eelmisel aastal Poola vastu.
Kogu sellest algatusest kumab läbi nördimus selle üle, et Viktor Orbani võimupartei Fidesz sai eelmisel nädalavahetusel toimunud parlamendivalimistel aegade parima tulemuse, mis kinnistab riigi immigratsioonivastast kurssi ja teeb lõpu Ungari päritolu miljardäri George Sorosi mõjule madjarite maal.
Vasakliberaalne Euroopa lootis valimistelt Fideszi positsioonide nõrgenemist, kuid paraku sai valusa hoobi hoopis Brüsseli-meelne opositsioon.
Postimehe andmetel on Euroopa Parlamendil Ungari ahistamisega siiski suuri raskusi, sest Euroopa Rahvapartei fraktsioon, kuhu kuulub koos Fidesziga ka Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit, on selle vastu. Mistahes Ungari hukkamõistmine osundab sellele, et Euroopa Liit ei tunnista ungari rahva tahet ja soovi otsustada ise oma riigi saatuse üle, ning karistab teda isepäisuse eest.
Kui Euroopa Parlament arutas artikkel seitsme kasutamist Varssavi vastu, hääletasid Poola-vastase resolutsiooni poolt “Eesti tulevane peaminister” Kaja Kallas, Tunne Kelam, Ivari Padar ja Indrek Tarand. Urmas Paet ja Yana Toom hääletamisel ei osalenud.
Eesti Brüsseli-meelne valitsuspoliitika on ka praegu Ungari suhtes vaenulik, mida näitas ERR-i “Välisilma” uskumatult kallutatud käsitlus selles riigis toimuvast, kus peamiseks “argumendiks” oli Sorose rahastatava Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellami arvamus.
Tasub ära märkida ka seda, et Eesti Riigikohus võttis sel nädala vastu kummalise otsuse kooseluseaduse kehtivusest, mis annab aluse arvata, et Poola ja Ungari kohtureformid, milles EL neid süüdistab, olidki sellise kohtuliku aktivismi tõttu õiged.