24.06.2022
Euroopa rahvuslike erakondade juhid Antwerpenis 23. juunil 2022
23. juunil kohtusid Belgias, Antwerpenis Euroopa Parlamendi fraktsiooni Identiteet ja Demokraatia (ID) esindajad. Kohtumisel osales ka EKRE esimees Martin Helme. Vastu võeti alljärgnev deklaratsioon.
Antwerpeni deklaratsioon
23.06.2022
Euroopa seisab ilma mingi kahtluseta ristteel. Antwerpeni deklaratsiooniga soovib Euroopa Parlamendi poliitgrupp Identiteet ja Demokraatia (ID) rõhutada rahvusliku suveräänsuse kontseptsiooni väärtust ja ülimuslikkust.
Alates Brexitist on Euroopa Liidu liikmesriikide koostööd iseloomustanud peamiselt ja paradoksaalselt kiire ja laiaulatuslik tsentraliseerimine ning liikmesriike asendava unitaarriigi loomine. Oma suuna kiirendamiseks kasutab EL ära iga kriisi. Nii tehti koroonakriisiga ja paistab, et ka sõjaga Ukrainas.
Euroopa tulevikukonverents (Conference on the Future of Europe) oli lihtsalt üks uhke etendus, nagu ID algusest peale ka pelgas. Konverents, mis oli algselt mõeldud 2019. aastal kokku pandud Euroopa Komisjoni puuduliku demokraatia kompenseerimiseks, kujunes täielikuks läbikukkumiseks. Osalema valiti vaid paarsada inimest ning kõiki kohtumisi manipuleeriti ja suunati ettepanekute poole, mis põhimõtteliselt kopeerisid EL-i kõige äärmuslikemaid föderaalriigi loomise plaane. Näiteks asjaolu, et konverentsil tehtud ettepanekud migratsiooni osas sisuliselt peegeldavad, osaliselt aga lausa kordavad, Euroopa Komisjoni 2021. aasta rändepakti punkte, viitab selgelt, et konverentsi tulemused olid juba ette paika pandud.
Konverents andis Euroopa Parlamendi liberaalide ja roheliste enamusele võimaluse pidada neid ettepanekuid edasise Euroopa koostöö ainsaks ja ümberlükkamatuks aluseks. Ettepanekud näevad ette – nagu ka mitmed teised plaanid – üleeuroopalisi valimisnimekirju, ühtset Euroopa armeed ja liikmesriikide vabaduste kaotamist.
ID ei nõustu selle nn konverentsi tulemustega ja keskendub ka edaspidi ainult niisugusele Euroopa Liidu koostööle, milles on kõigil liikmesriikidel ja rahvastel alles nende õigused. Rõhuasetus peaks olema liikmesriikide võimu taastamisel. Ühtlasi on Euroopa Liit asunud võitlusse omaenda liikmesriikidega, kasutades selleks uuskeelena nn õigusriigi põhimõtete rõhutamist ja tingimuslikkuse mehhanismi, millega hoitakse kinni Euroopa Liidu toetusfondide raha liikmesriikidele, kes väidetavalt kalduvad kõrvale eelpool nimetatud unitaarriigi põhimõttest. Euroopa Liidu koostöö tasandil saab demokraatia tugineda ainult üheselt ja selgelt vabade rahvaste nõusolekule. Just rahvad peavad olema Euroopa Liidu koostöö keskmeks ja neid ei tohi käsitleda abstraktsete – peamiselt õiguslike – põhimõtete teatud tõlgendamise kõrvalprobleemina.
ID leiab ühtlasi, et Euroopa Liidu avatud piiride poliitika on muutumas üha äärmuslikumaks. Euroopa Komisjoni hiljutine uus partnerlusprogramm Põhja-Aafrika, aga ka kaugemate riikide talentidele demonstreerib taas EL-i kinnismõtet kõige suhtes, mis aitab kaasa massiimmigratsiooni soodustamisele. See aga ei ole mitte ainult vastuolus enamuse tahtega, vaid ka subsidiaarsuse põhimõttega.
ID lükkab tagasi kõik ettepanekud nõrgendada rangel välispiiride kontrollil põhinevat rändepoliitikat ja mõistab hukka illegaalsete migrantide sissevoolamise, kes ohustavad tööturgu ja soodustavad sotsiaalseid konflikte. Samuti on ID täielikult vastu rändepropaganda narratiivile, mille eesmärk on veenda avalikkust massiimmigratsioonist saadava majandusliku kasu osas, arvestamata rändega seotud sotsiaalkulutusi ja turvalisuse kadu.
ID tunneb sügavat kahetsust Euroopas toimuva sõja pärast, mis sai alguse Venemaa Föderatsioon sissetungist Ukrainasse – riiki, millel on täielik õigus omaenda suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Paraku pelgab ID, et Euroopa Liit kasutab ka seda kriisi ära oma võimu laiendamiseks, eelkõige oma seniste ideede läbisurumiseks, mis puudutavad näiteks Euroopa armee loomist tsentraliseeritud Euroopa Liidu osana. Häbematult lükkab Euroopa Liit Ukraina sõja kaela ka iseenda ebaõnnestumised, näiteks eurotsooni võlamajandusest põhjustatud inflatsioonis.
ID teeb jätkuvalt selget vahet Euroopal ja Euroopa Liidul. Euroopa Liit ja selle praegune strateegia on üha enam muutumas Euroopa kui kontinendi ja erinevate rahvuste rahvuslikust identiteedist koosneva ajaloolise kultuuri antiteesiks.
Seetõttu peavad ID praegused liikmed täna, 23. juunil 2022, oluliseks järgmist kaheksat põhimõtet.
Identiteet ja Demokraatia:
– ei pea end ühelgi moel seotuks nn Euroopa tuleviku konverentsi tulemustega ega sellest lähtuva tsentraliseerimispoliitikaga;
– ei ole nõus rahvusüleste valimisnimekirjade sisseviimisega ega valimisseaduste ühtsustamisega;
– kinnitab veel kord, et Euroopa koostöö peab lähtuma vabaduse ja vabatahtlikkuse põhimõttest ning seda ei ole võimalik asendada nn kvalifitseeritud enamuse printsiibiga;
– ei ole nõus nn tingimuslikkuse mehhanismiga, mille eesmärk on sundida liikmesriike tingimusteta järgima tsentraliseeritud EL-i strateegiat;
– ei ole nõus nn Euroopa armee loomisega;
– on vastu viisile, kuidas Euroopa Liit hägustab järjest enam Euroopa piire rände õigustamiseks, selle asemel, et lähtuda Euroopa geograafilistest piiridest ja tagada omaenda kodanikele kaitse ning turvatunne;
– pühendub jätkuvalt vaid sellisele Euroopa koostööle, milles liikmesriikidel ja rahvastel on alles nende õigused; rõhk peaks siin olema liikmesriikide võimu taastamisel;
– kutsub 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel kõiki patriootlikke ja/või konservatiivseid jõude koostööle.
