27.05.2019
Mees, kellest sõltub Euroopas väga palju – Matteo Salvini.
Praeguste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi kommenteerides räägivad paljud analüüsijad just seda, mida nad soovivad näha.
Kaudselt teevad seda ka Uued Uudised, kes arvavad, et paremkonservatiivsete, rahvusmeelsete ja immigratsioonivastaste jõudude saavutused pole sugugi nii väikesed, nagu seda üritatakse näidata.
Suurimaks fraktsiooniks jääb EP-s endiselt Euroopa Rahvapartei, kes sai 2014. aasta 214 koha asemel 179 ehk kaotas 38 kohta. Edasi pole teada, mis saab Ungari Fideszist, keda EPP kippus välja heitma, kuid kelle saadikukohad on praegu fraktsioonile üliolulised: Orbani partei sai Ungaris 52% häältest. Kui see erakond kolib suuremasse euroskeptiliste konservatiivide loodavasse fraktsiooni, on EPP langus paratamatu.
Konservatiivseid fraktsioone on praegu kolm (ERR-i andmed): Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni (ENF) kuuluvad Salvini Liiga, Le Peni Prantsuse Rahvuslik Liit, Austria Vabaduspartei ja Hollandi Vabaduspartei. (58 kohta).
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) liikmeteks on teiste seas Briti võimuerakond Konservatiivne Partei, Poola valitsuspartei Õigus ja Õiglus (PiS), Taani Rahvapartei, Rootsi Demokraadid ja Põlissoomlased. Nende seast on Salvini algatuse vastu huvi üles näidanud hetkel Taani Rahvapartei ja Põlissoomlased. (58 kohta).
Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsiooni (EFDD) liikmeteks on aga näiteks Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja Suurbritannia Brexiti Partei (Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) endise juhi Nigel Farage’i uus partei – Toim.). Sellest seltskonnast on Salviniga liitumas AfD. (56 kohta).
Kui need kolm fraktsiooni kokku liita, saab 172 kohta, mis on napilt EPP-st maas ja kõvasti ees sotsialistide fraktsioonist (150 kohta) Kui õnnestus sinna liita ka Fidesz, siis oleks see ühinenud fraktsioon suurim europarlamendis.
Muidugi on spekulatiivne väita, et kõik need fraktsioonid ja nende liikmed koonduvad ühise lipu alla, kuid teoreetiliselt on see võimalik. Uues Euroopa Parlamendis tuleb kindlasti uue konservatiivse fraktsiooni loomine kas Matteo Salvini või kellegi teise egiidi all, kuid kõik eelpool nimetatud ilmselt sellesse ei ühine. Küll aga võib fraktsioon saada suuruselt teiseks või kolmandaks.
Nendel poliitilistel jõududel võib olla palju erimeelsusi, näiteks Venemaasse suhtumises, kuid immigratsiooni-vastasus on see-eest neile väga ühendav tegur, ja edasine sõltub erakondade ja fraktsioonide koostöövalmidusest.
Mõned lisaandmed. Euroskeptiline Alternatiiv Saksamaale (AfD) peaks koguma 10,80 protsenti häältest, mida on 2014. aasta 7,1 protsendiga kolme ja poole protsendipunkti jagu enam.
Itaalias kogus Euroopa Parlamendi valimistel suurima toetuse siseministri Matteo Salvini erakond Liiga, kelle poolt hääletas 27-31 protsenti valimas käinutest.
Suurbritannias on esialgsete tulemuste kohaselt edu saatmas Nigel Farage’i Brexiti Parteid, mis on saamas rohkem kui 31,5 protsenti häältest.
Põlissoomlased said 13,2 häältest ehk kaks kohta europarlamendis.
Flaami rahvuslaste partei, euroskeptiline Vlaams Belang tegi võimsa tulemuse ja võitis Flandria europarlamendi 12-st kohast 3, jagades valimisvõitu flaamide n-ö mõõdukama rahvusliku partei N-VAga (samuti 3 kohta).
Austria kantsleri Sebastian Kurzi konservatiivne Rahvapartei (ÖVP) on esialgsetel andmetel võitmas Euroopa Parlamendi valimisi, skandaali sattunud Vabaduspartei (FPÖ) jääb ilmselt kolmandaks. Esialgsete tulemuste kohaselt on ÖVP saamas 34,9 protsenti häältest, mida on kaheksa protsenti rohkem kui eelmistel europarlamendi valimistel 2014. aastal. FPÖ on saamas kolmanda koha 17,2 protsendiga häältest.
Poolas võitis europarlamendi valimistel konservatiivne valitsuspartei Seadus ja Õiglus (PiS), selgus esmaspäeval peaaegu lõplikest tulemustest. Kui laekunud olid ametlikud andmed 99,31 protsendist valimisjaoskonadest, toetas PiS-i 45,56 protsenti hääletanutest. See tähendab erakonnale Euroopa Parlamendis 27 kohta 51-st, mis Poolale kuuluvad.
Thierry Baudeti juhitav parempoolne Demokraatia Foorum sai Hollandis neli kohta. Baudetile hääli kaotanud islamivastane Geert Wildersi Vabaduspartei saab europarlamendis senise kolme asemel vaid ühe koha.
Rändevastaste Rootsi Demokraatide toetus kerkis 15,4 protsendini, samas kui see eelmistel eurovalimistel oli 9,7 protsenti. Erakonna mandaatide arv kerkis kahelt kolmele.
Prantsuse rahvuslaste juhi Marine Le Peni ja tsentristliku presidendi Emmanuel Macroni erakonnad on saamas Euroopa Parlamendis esialgu mõlemad 23 kohta, näitavad ametlikud valimistulemused.
Need andmed pole täielikud ja mõningaid muutusi võib veel tulla, kuid konservatiivsed jõud võivad valimisi edukateks pidada.
Allikad: ERR, Postimees, BNS