Esmaspäevasel Riigikogu istungil kritiseeris EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets teravalt Reformierakonna hukatuslikku energiapoliitikat.
Evelin Poolamets: “Eesti energiapoliitika on Reformierakonna juhtimisel liikunud üha enam nii ideoloogiliste loosungite kui kainete, majanduslike ja julgeolekuliste kaalutluste suunas.
Avalikkusele korratakse mantrat, et taastuvenergia on kõige odavam elektritootmise viis. Tegelikult on see vaid pooltõde, sest võrreldakse üksnes tootmise hetkekulu, mitte kogu elektrisüsteemi tegelikku maksumust.
Tuletan meelde, et tuuleenergia kasutustegur ei ületa sageli 20% ehk viiest tuulikust töötab heal juhul üks. Tuul ei puhu siis, kui inimesed elektrit vajavad, vaid siis, kui ilm seda võimaldab. See tähendab, et tuuleparkide kõrvale tuleb rajada teine paralleelne süsteem – gaasijaamad, salvestuslahendused – koos võimsama elektrivõrguga. Kui tuult ei ole, peab siiski tagama, et tuled põleksid, tehased töötaksid ja kodud oleksid soojad.
Taastuvenergia pooldajad toovad sageli eeskujuks näiteks Hispaania, kus taastuvenergia osakaalu kasvuga on energia hind alla läinud, ent Eesti võrdlemine Hispaaniaga on eksitav. Soovitan lugupeetud ministritel veeta talved Eestis, mitte sooja Hispaania päikese all. Siis ehk tekib ka arusaam, et Eestis on täiesti erinev kliima.
Hispaanias on tugev päikeseenergia tootmine, ühendused suurte turgudega ning märksa mitmekesisem energiaportfell. Eesti olukord sarnaneb pigem Põhjamaadega, kus tuuleenergia ületootmine on toonud kaasa äärmuslikke hinnakõikumisi. Kord on elekter väga odav, siis jälle väga kallis. On olukordi, kus turule pääsemiseks tuleb elektrile peale maksta. Selline süsteem ei loo stabiilsust ega kindlustunnet ei tarbijatele ega tööstusele.
Isegi tuuleenergia pooldajad tunnistavad, et ainult tuule ja päikese najal ei ole võimalik elektrisüsteemi üleval pidada. On vajalik juhitav tootmine ja meie minister näeb lahendusena gaasijaamu. Veider vastuolu on siin peaministri jutus, et ühelt poolt ta räägib rohepöördest ja fossiilkütustest loobumisest, teiselt poolt aga plaanitakse rajada massiivselt gaasijaamu väikese Eesti kohta tervelt üheksa ehk 900 megavati eest võimsusi.
Samas sõltuvad gaasijaamad meil imporditavast kütusest ja maailmaturuhindadest. Tuletan meelde, et just tänavu talvel, mil elektri tipphinnad ulatusid üle 200 euro megavatt-tunni eest, kujundasid just gaasijaamad elektri kõrget hinda. Kui vaadata Lähis-Idas kestvat konflikti ning Euroopa vähenevat gaasitootmisvõimekust, siis näeme, et gaas on kallis ja ebastabiilse hinnaga kütus.
Eesti suurim tugevus on olnud see, et meil on olemas oma energiaressurss – põlevkivi. See ei sõltu ilmast ega geopoliitilistest riskidest ega välisriikide ühendustest. Põlevkivi võimaldab toota juhitavat energiat täpselt siis, kui seda vaja on. Just see on varustuskindluse alus.
Põlevkivienergia kilovatt hinnast moodustab 4 senti tootmiskulu ja ligikaudu 8 senti CO2-tasu. Seega, põlevkivienergia on ideoloogiliselt lisatasudega konkurentsivõimetuks maksustatud. See on poliitiliste otsuste tulemus.
Juhitav ja stabiilne tootmine on Reformierakonna juhtimisel asendumas juhuelektriga, mille toimimiseks tuleb rajada kallis varustussüsteem. Samal ajal tuleb likvideerida Eesti enda ressurss, põlevkivi, mis on aastakümneid taganud meie energiajulgeoleku ja varustuskindluse.
Eesti on muudetud Reformierakonna juhtimisel ideoloogiliseks eksperimendiks, mille tagajärjeks on see, et talvel külmuvad inimesed omaenda kodus surnuks. Seda ei tohiks pikalt lubada.”