Vastates Õhtulehe küsimusele kas ja kuidas valmistada Eestit ette üha äärmuslikemateks ilmastikutingimusteks, arvestades, et seekordne El Niño on tugevam kui kunagi varem, vastas EKRE poliitik Evelin Poolamets, et ta pea sellist küsimuse püstitust õigeks, kuna El Niño on Vaikse ookeani piirkonna kliimanähtus ning sellel ei ole Eesti ilmastikule otsest ega määravat mõju.
“Eesti ilma kujundavad eelkõige Atlandi ookeani tsüklonid, Läänemeri ja Põhja-Atlandi õhuringlus. Seetõttu ei saa väita, et mõni konkreetne El Niño tooks automaatselt Eestisse rohkem torme või muid äärmuslikke ilmastikunähtusi,” selgitas Poolamets lapsajakirjanikule. “Kui vaatame Eesti ajaloo kõige tugevamaid torme – näiteks 1967. aasta augustitormi, 1969. aasta novembritormi või 2005. aasta Gudruni tormi –, siis nende seos El Niño nähtusega puudus. Need sündmused olid seotud eelkõige meie piirkonna ilmastikusüsteemidega.”
Evelin Poolamets lisas siiski, et see ei tähenda, justkui Eesti ei peaks valmistuma keerulisteks ilmastikuoludeks. Vastupidi – alati tuleb investeerida tugevasse elektrivõrku, korras teedesse, sademeveesüsteemidesse, kriisivalmidusse ja päästevõimekusse. Kuid seda tuleb teha lähtudes Eesti tegelikest riskidest, mitte tuhandete kilomeetrite kaugusel Vaikses ookeanis toimuvast nähtusest.
“Eesti peab valmistuma sõltumata sellest, kas Vaikses ookeanis on El Niño, La Niña või neutraalne periood. Samuti ei tohi El Niño olla ettekäändeks paanika külvamiseks ega ideoloogilise kliimapoliitika õigustamiseks. Avalik poliitika peab põhinema Eesti oludel, teaduslikel faktidel ja kainel riskihinnangul, mitte kaugete kliimanähtuste ümber loodud hirmunarratiividel.”