Eestis on kujunemas paradoksaalne olukord: riik on hädas universaalse postiteenuse tagamisega, kuid samal ajal toimib jäätmevedu kohustusliku ja hästi korraldatud teenusena, mis ulatub igasse kodusse.
Kui Omniva otsitakse lahendusi erastamise kaudu, siis tasub küsida, kas probleem ei ole hoopis süsteemi killustatuses. Miks me hoiame üleval kahte paralleelset võrgustikku, mis mõlemad sõidavad mööda samu teid, kuid ei täienda teineteist?
Postiteenuse kättesaadavus on viimastel aastatel selgelt halvenenud, eriti maapiirkondades. Kirjad ei jõua enam igapäevaselt kohale, postkontorid suletakse ning teenus muutub järjest ebamugavamaks ja kallimaks. Samal ajal ei saa keegi loobuda jäätmeveost – see on seadusega kohustuslik ning toimib kindla graafiku alusel. Prügiauto jõuab iga majapidamiseni, sõltumata asukohast. See tähendab, et riigil on juba olemas toimiv logistiline võrk, mis katab kogu territooriumi.
Siit tekib loogiline küsimus: kas me saaksime need kaks teenust ühendada?
Kui postiteenus ei suuda enam tagada igapäevast kannet, siis võiks vähemalt kindlatel päevadel toimuda kombineeritud teenus – prügi kogumine ja postisaadetiste kohaletoimetamine või äraviimine.
Ehk näemegi pärast Omniva erastamist tekkimas Ragnr-Omniva-Sells. Ja kui veel mõelda ehk annab prügiveoga mõne teisegi teenuse ühendada.
Evelin Poolamets, EKRE